Eesti asjurit kaitsvad sõjaväelased vahetab välja eraturvafirma

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raigo Pajula

Siiani kaitseväelastest koosnenud Eesti asjuri lähikaitsemeeskonna Afganistanis vahetab tuleva aasta algusest välja eraturvafirma.


Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste sõnul on nende majas juba mõnda aega otsitud alternatiivset lahendust asjuri turvalisuse tagamiseks. «Selle aasta keskpaigas otsustasime asendada sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna turvafirmaga,» selgitas ta Postimehele. «Selles ei ole midagi erakordset, sest turvafirmasid kasutavad Afganistanis paljud diplomaatilised esindused ja rahvusvahelised organisatsioonid.»

«Eesti asjuri lähikaitsemeeskonna Afganistanis on kuni selle aasta lõpuni pannud välja Kaitseväe sõjaväepolitsei,» jätkas ta. «Kuna sõjaväepolitsei isikkoosseis on rahuajal piiratud, on selle missiooni mehitamine olnud sõjaväepolitseile läbi aastate tõsine väljakutse.»

Jugaste väitel on lähikaitsemeeskonnale aastas kuluvat summat keeruline kokku arvutada, sest see hõlmab sõjaväepolitseinike väljaõpet, logistilist tagamist, kaitseväelaste sotsiaalsed tagatisi, relvastuse ja varustuse soetamist, käigushoidmist ja amortisatsiooni. «Lähikaitsemeeskonna missiooni tegevuskulud Afganistanis jäänud suurusjärku 300 000 eurot aastas,» lisas ta.

Seda, kui palju hakkab kuluma Eesti diplomaati kaitsvale eraturvafirmale, saab Jugaste jutu järgi öelda siis, kui neli turvafirmat, keda on kutsutud riigihankel osalema, on oma pakkumised edastanud.

Igal juhul maksab välisministeeriumi diplomaatide seast saadetava asjuri turvamise kinni kaitseministeerium, sõltumata sellest, kas teda kaitseb kaitsevägi või eraturvafirma.

Diplomaadi lähikaitsemeeskond on üks neid Afganistanis teeniva Eesti sõjaväekontingendi osi, kelle saatmata jätmise arvelt mahutatakse mandaati erioperatsioonide grupp. Lisaks on loobutud ka mõnedest staabiohvitseridest NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) Edela-Väejuhatuses.

Esimene erioperatsioonide grupp suundub Eestist Afganistani tuleval kuul. USA väejuhatuse alla minevate eriväelaste üksuse suurus, teenistuskoht, rotatsiooni pikkus ja see, mitu rotatsiooni aastas sinna saadetakse, on salastatud. Teada on, et eriväelasi saab Afganistanis teenima piisavalt vähe, et nad mahuksid koos Helmandis Briti väejuhatuse all teeniva jalaväekompaniiga praegu kehtiva ja ka tulevaks aastaks pikendatava 170-pealise mandaadi sisse.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles