Maria Minerva: suurim katsumus oli muretseva emasüdame vaigistamine

Maria Minerva Foto: Marek Chorzepa

Arter palus meie mittekoosseisulistel korrespondentidel orkaani Sandy epitsentrist ette kanda, kas neil püsib eluvaim sees või on nad juba põlvini vees.

Istusin kaks päeva koduarestis ja vaatasin filme. Elekter/internet/vesi ei kadunud kordagi, ei uputanud, puu tagaaias jäi püsti jne. Ma ei kujuta ette, mis pildi «Seks ja linn» ja hip-hop muusika on eestlaste peades Brooklyni linnaosast maalinud, ent olgu öeldud, et Brooklyni pindala on Tallinna omast suurem ning kuigi veeäärsed linnaosad nägid kõvasti vett ja vilet, siis minu piirkonnas, «sisemaal» Bed-Stuys ei toimunud suurt midagi. Brooklyn on Manhattani Lower East Side’iga võrreldes turvaline.

Kolisin New Yorki umbes-täpselt kolm nädalat tagasi ja allüürin ajutiselt endise klassivenna tuba. Siia linna saabumine on niigi keeruline operatsioon, terrorismile ja looduskatastroofidele polnud jõudnud veel mõtlema hakatagi. Nägin Sandy-hoiatust mõned päevad eelnevalt metroos. Ei osanud midagi arvata. Pühapäeva hommikul seadsin sammud toidupoodi ja avastasin, et paanika oli hoo sisse saanud. Korvidesse piiludes vaatas sealt vastu peamiselt tualettpaber ja pähklivõi. Ostupaanika teatavasti nakkab, seega ladusin ka enda korvi täis head ja paremat. Patareisid ja küünlaid unustasin paraku osta.

Seejärel hakkas Facebookis möll pihta. Algul tehti nalja (näiteks linnapea Michael Bloombergi hispaania keele häälduse üle), postitati temaatilisi muusikavideosid. Siis kiskus üldine toon tõsisemaks. Räägiti sajandi suurimast tormist. Keeldusin paanitsemast, küll aga alustas paanitsemisega ema Tallinnas. Mulle oligi suurim katsumus muretseva emasüdame vaigistamine. Kuna elekter ära ei läinud, olin sunnitud 24 tundi järjest teateid saatma. Tuul ulgus, ema saatis tuima järjekindlusega sõnumeid ka kell neli öösel, magada ei saanud.

Kui tavaliselt kurdetakse, et New Yorgis korterinaabrid isegi ei kohtu omavahel, siis nüüd sai see probleem lahendatud. Küsisin naabreilt, mida tavaliselt sellisel puhul teha. «Tavaliselt meil idarannikul selliseid torme ei ole,» kõlas vastus. Varusime vett ja keetsime potitäie riisi, vaja ei läinud kumbagi. Paar naaberrajooni tuttavat saatsid meili, et korraldavad tormi-üleelamis-ühisüritusi – musitseerimisele ja mediteerimisele pühendatud väikseid new age-laadis kogunemisi. (New age on naaberlinnaoses Bushwickis popp temaatika.) Ei viitsinud taksot hakata leidma ega tellima, jäin koju.

«Kas sul kordagi siis elekter ei kadunud? Kas polegi siis nii, nagu telekas?» nõudis ema. Telekas… Nagu ikka on massi- ja sotsiaalmeedial sellistes olukordades kõige kriitilisem roll. Elasin möödunud aastal üle tänavarahutused Londonis, need leidsid aset lausa kõrvaltänavas. Seekord jäin kaose tsentrist kõrvale, ent tajusin taas kord sensatsioonimeedia pahupoolt – selle võimet tekitada asjatut lisapaanikat üle maailma.

Mu pisike kogemus ses vallas on näidanud, et katastroof on tavaliselt kiire, maa väriseb, aknad lüüakse sisse, torm käib üle jne. Meediakanalid aga käiavad neidsamu kaadreid hommikust õhtuni. Teisalt, ise New Yorgis olles tajusin, kui raske on saada konkreetset infot näiteks oma linnaosa kohta. Või mida teha juhul, kui elekter kaob ja telefoniga ei saa internetti minna, kui keegi tormab uksest sisse ja palub evakueeruda? Vastused jäid õnneks saamata.

Praegu, teisipäeva õhtu seisuga, sai umbes viieteistkümnest inimsaatusest tormi-statistika. Traagiline ja nõutukstegev. Lower East Side uputab, metroo ei tööta, 57. tänava kohal ripub kurb kraana, telekanalites endiselt lõputud ülekanded ja dramaatilised paatoshääled jne. Tulin just esimest korda üle kahe päeva välja. Tänavatel on hunnikutes kaunid sügislehed, suuremaid objekte hetkel maas ei näe, sajab uduvihma, umbes 13 kraadi.

Järgmisena siis kahjude kokkulöömine ja kindlustuspaanika, kuna väidetavalt kompenseerivad kindustusfirmad vaid tuulekahjustusi, uputamise eest pole keegi kaitstud. Pidasin just keskealise Jamaika-päritolu kaupmehega maha vestluse tormikahjustuste teemal. Tal õnneks vist jäi kõik terveks.