Valitsus alustab hoopide rahe all kolmandat aastat

Sümbolitest asendab pronksmeest nüüd... Foto: Peeter Langovits

Sümbolites pronksmehest ristisambasse. Majanduses ülioptimismist masendusse. Need kaks on Andrus Ansipi teise võimuaja kõige märgilisemad muutused Eestis, kirjutab Argo Ideon.

Märtsikuu neljanda päeva õhtul 2007. aastal vappusid Tallinna moodsa city ühes nurgakeses leiduva Madissoni pubi klaasaknad, nagu oleks sees müranud vähemalt kümme aurumasinat. Need klaasid tärisesid hoopis suure rõõmupeo tõttu, kus Reformierakonna noororavad hüppasid oma võidulaulu taktis: «We-are-the-champions!»

Samal ajal valitses teise suurpartei Keskerakonna peol Tallinna hotellis mossitamine ning tujutus, ehkki ka nemad olid kogunud üle Eesti tublilt toetust. Sellest ei piisanud. Andrus Ansip oma 22 500 häälega oli tolle valimisõhtu superkangelane ning oravaile tundus, nagu talle poleks midagi võimatu.

Kõrgeima võimu kandja oli teinud selge otsuse, et 21. sajandi avakümnendi lõpp möödub sportliku Ansipi juhtimisel.

Tartu linnapeana popp Ansip oli karjäärihüpet Toompea poliitikas alanud vaid kaks aastat varem. Kõigepealt majandusministriks Juhan Partsi valitsusse. Seejärel pani ta juba Kristiina Ojulandi välisministeeriumist väljapuksimise ja Ken-Marti Vaheri «justiitsmõõdikute» ajendil rebenenud võimu asemele ise uut kokku. Ansipi tõstis peaministriks Edgar Savisaare ja Villu Reiljani tugi, kelle reformarid hiljem hülgasid. Kuigi tegelikult poleks ta valitsusjuhiks saanud, kui Siim Kallas ei suundunuks 2004. aastal eest ära Brüsselisse.

Andrus Ansipi valimistriumf 2007 oli seda uhkem, et eales polnud uue Eesti valijad veel toetanud ametisoleva peaministri jätkamist. Majandushädasid ei tuletanud keegi isegi meelde, viimati nähti Eestis kriisi 1997–1999, kui Vene rahasüsteem kokku varises.

2004. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks. Euroliidu toetusraha kraanid avanesid ja miljardite vool algas. Näis, nagu oleks saabunud ajaloo lõpp – seda kroonis Ansipi lubadus tõsta Eesti viie jõukama riigi hulka Euroopas.

Sellest seisust alustas tööd praegu ametisolev valitsus. Majandustsükli tipust allaveeremist ei nähtud veel painajalikes unedeski. Täna saab ju tagantjärele targana väita, et vastutustundlikum poliitika olnuks kohe pärast valimisi alustada riigis põhjalike säästuprogrammidega. Aga kui peaminister oleks millegi taolisega kevadel 2007 välja tulnud, oleks üleüldiselt küsitud, kas Ansip on ogaraks läinud.

Pronksist vari

Uue valitsuse alguse šampanjaklaaside kõlinat ei summutanud isegi teadmine, et ees seisab ärev kuupäev. 9. mail võis oodata radikaalsete Moskva-meelsete aktivistide väljailmumist, ent ka tulipeadest eesti rahvuslaste vastuaktsioone.

Konflikti ennetamiseks, ent ka Ansipi valimiste eel näidatud rahvusmeelse imago kinnitamiseks haaras uus võim tülikal pronkssõduri-küsimusel kohe sarvist. Esiteks arheoloogiliste kaevamiste meetodil, kuid kõigile oli kohe selge, et see on vaid proloog ning pronksmehel pole enam pikalt jäänud Tõnismäel seista.

Et see kõik rabedalt välja kukkus, võib ilmselt osalt lükata veel kokkukõlamata rohelise kabineti arvele. Mõnes mõttes käitus Ansip pronksmehega nagu Mihhail Gorbatšov perestroikat alustades: kumbki teadis, kus asub probleem, ja üldjoontes ka seda, mis suunas peaks tegutsema. Ent kumbki polnud valmis talitsema jõude, mille nad olid ise valla päästnud.

Nii juhtuski, et pronksmehe ajendil tõusnud mäsust sai kuudeks Eesti riiklikku agendat määrav sündmus. Õigupoolest defineeris pronksmäss Tallinnas Eesti sise- ja välispoliitikat terveks praeguse valitsuse esimeseks tegevusaastaks, ning järellainetus pole vaibunud veel nüüdki.

Tallinna kesklinna segipeksmine märatseva rahvajõugu poolt jääb Ansipi valitsuse mustaks plekiks ajaloos.

Poolkogemata tõkestas pronksmehe-saaga ka ühe teise potentsiaalse menupoliitiku karjääri. Endist Tartu Ülikooli rektorit Jaak Aaviksood peeti 2006. aasta kevadel täiesti tõsiseltvõetavaks presidendikandidaadiks. Ent valitsuskõnelustel jäi tema kätte «miin» – kaitseministri portfell, mille pronkssõduri-nimeline sütik oli juba varem põlema pandud.

Vastne kaitseminister sai esimese ülesandega toime, ent edasi on Aaviksoo miiniväli läinud ainult ohtlikumaks ning ka tegutsemine rabedamaks.

Ning nagu pronksmehest vähe olnuks, asusid nii Aaviksoo kui Ansip hoogsalt teisegi sümbolilahingu eesliinile. Selle käivitas noorte vihaste eesti inseneride ülikonservatiivne, ristiga vabadussamba projekt, mis lõi Eesti ühiskonna 2007. aastal pooleks vähemalt sama tugevalt kui pronksmees.

Too eraldusjoon ei kulgenud aga keelelisi või rahvuslikke piirjooni mööda, vaid lõhestas eesti rahvast. Üha uued äpardused samba plaanimise, valmistamise ja ülespanekuga on teinud sellest ühtlasi Mr. Beani või kilplastega võrreldava komöödia.

Lõppmäng on siin veel nägemata. Pole ju võimatu, et kui rist kord rahvale näha saab, taltuvad ka senised kriitikud. Hullem oleks teine stsenaarium, kus uuest sambast saab järgmine Moskva-meelsete aktivistide protestimagnet. See tooks vastureaktsiooni ja tähendaks kokkuvõttes, et radikaalid mõlemalt tiivalt tiirutavad lihtsalt Tõnismäe asemel paarsada meetrit vanalinnale lähemal.

Valitseme edasi

Üpris märkamatult möödus Eestis läinud nädalal üks teine tähtpäev. 25. märtsil möödus kümme aastat Mart Laari teise valitsuse ametisseastumisest. See tähendab ka kümmet aastat Reformierakonna katkematut valitsemist Toompeal. Ehkki mitte alati juhtoina rollis.

Sama kümne aastaga on majandustsükkel ühe ringi peale teinud. 1999. aasta kevadel alustasid Laar ja rahandusminister Kallas eelarve kärpimisest, millele siis leiutati positiivsem nimetus «säästueelarve».

Laar kärpis, opositsioon sõdis vastu nagu jaksas ja lõpuks oli see tehtud. Kuid kes oleks kujutlenud, et kümme aastat hiljem, kui Eesti on saavutanud enam-vähem kõik toona kaugena tundunud eesmärgid, peab sama koosseisuga valitsus tegema üha uusi säästueelarveid iga mõne kuu tagant?

Läinud pühapäeval kõneles Ansip Tallinnas Reformierakonna kongressil Eesti probleemidest varjamatult tänavuste valimiskampaaniate valguses. Kuid temagi on muutunud realistlikumaks vähemalt seljataga oleva aja kohta.

Paar tsitaati: «Möödunud aasta oli valitsuses kahtlemata sündmusterohke.»

«Plussid on asendunud miinustega.»

«On olnud pingeline ja heitlik aeg.»

Mis aga edasi? «Minu soov on juhtida seda valitsust raskustele vaatamata järgmiste riigikogu valimisteni 2011. aastal.»

Valitseda tuleb Ansipil sel juhul loosungite põhjal, mida esitavad nii oravad (nn 7 punkti) kui IRL. Valitsusliidu alusdokumendiks on ametlikult koalitsioonileping, see aga on täna sama punasekirju nagu kunagise Maapanga bilanss enne kokkuvajumist.

Koalitsioonileppe elluviimist täpsustab valitsuse tegevusprogramm. Valitsusaparaat peab lepingus kirjapandu täitmise üle ka jooksvat arvestust. Mahukas tabelis on koos alapunktidega ligi 600 lahtrit. Praeguse arvestusega loeb riigikantselei täidetuks 212 valitsuskoalitsiooni eesmärki ja tegevust.

Konkurentsitult kõige nutusemas seisus on heldekäelised perepoliitika lubadused.

Mõned näited (andmed riigikantseleilt). Valitsusliit lubas seadustada nn Eesti taassünni preemia, millega ergutada kolmanda ja neljanda lapse muretsemist perre. Täitmine: peatatud. Valitsusliit lubas suurendada lapse kolmeaastaseks saamiseni makstavat lapsehooldustasu 2009. aastaks 1200 kroonilt 1600 kroonile kuus. Täitmine peatatud.

Lasterikka pere toetust lubati hakata maksma alates viiendast, mitte seitsmendast lapsest nagu seni. Täitmine peatatud. Või näide mujalt: kavas oli lubada ravikindlustuseta inimesed perearstiteenuse juurde. Täitmine: peatatud.

Kui koalitsioonilepet reaalselt ei saa täita, miks seda siis üle ei vaadata? Loogiline vastus on, et see avaks Pandora laeka, millest ülesaamiseks ei jätku koalitsioonil hetkel jõudu.

Muidugi on sel valitsusel ka saavutusi ette näidata. Lihtsaim näide: Eesti elanike liikumine maailmas on viimase paari aastaga oluliselt lihtsustunud, seda tänu Schengeni tsoonile ja tänavu jõustunud USA viisavabadusele. Oleks naiivne arvata, et need asjad on meile niisama kingitud ning Eesti ametnikud ja isegi poliitikud pole aastaid selleks tööd teinud.

Tehtud töö

Näited praeguse valitsuse ajal tehtust ministeeriumide kaupa (andmed ministeeriumidelt, valik loo autorilt)

•    Põllumajandus: Brüsselilt on saadud heakskiit maaelu arengukavale, mis toob järgmistel aastatel Eestisse põllumajanduse ja maaelu toetamiseks ligi 14,5 miljardit krooni.
•    Keskkond: planeeritud 12 miljardist kroonist eurorahast on tehtud rahastamisotsuseid juba kuue miljardi ulatuses. Tööd alustas uus keskkonnaamet.
•    Riigikaitse: sõjalise kaitse arengukava 2009–2018, kaitseväe korralduse seadus, NATO küberkaitsekeskuse käivitamine.
•    Rahandus: kiired eelarvekärped, eurotoetuste uue perioodi käivitamine, algas riigile kuuluva kinnisvara inventuur.
•    Justiits: hulk e-projekte: e-äriregister, e-notar, e-kinnistusraamat jne, uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Viru vangla käivitamine.
•    Haridus: täiskasvanuõppes osalejate arvu kasv. Põhikooli poolelijätmine on kahanenud. Õpetajad said palka juurde, kuigi algselt lubatust vähem.
•    Kultuur: ETV 2 kanali avamine, kultuuri elutööpreemia suurenemine ühe miljoni kroonini.
•    Sotsiaalvaldkond: vanemahüvitis aitas ilmale rohkem teisi ja kolmandaid lapsi, pensionid veidi tõusid, on käinud mitme haigla ehitus. Uus töölepinguseadus (hetkel segase tulevikuga).
•    Välissuhted: EL kiitis heaks 100 miljonit eurot (üle 1,5 miljardi krooni) teise Eesti-Soome elektrikaabli jaoks. Viisavabadus: USA, Austraalia, Türgi, Colombia. Kutse OECD liitumiskõnelustele.
•    Majandus: uute transpordi infrastruktuuriprojektide käivitamine, sh mitme sadama uuendamine, uute rongide hange jt. Viie konkurentsi järelevalve asutuse liitmine kaheks. Elamumajandustoetuste maksmine suurperedele.
•    Sise: inimeste liikumisvabaduse suurendamine, liikluses ja tulekahjudes hukkunute vähenemine, kodanikuühiskonna sihtkapitali käivitumine.

Suhtekorraldusekspert Janek Mäggi, rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht Urmet Kook, uudisteagentuuri BNS juhatuse liige Anvar Samost  ja sotsioloog Tõnis Saarts hindasid ministreid kümnepallisüsteemis 

Jaak Aaviksoo (kaitseminister) 7,25

Janek Mäggi: Töötahteline ja õppimisvõimeline mees. Teeb, mis kollektiiv (koalitsioon) on otsustanud. IQ tasemelt kuulub valitsuse kullafondi. Karismat võiks rohkem avada.

Urmet Kook: Kaitseministrina hästi hakkama saanud. Ühelt poolt on ta vältinud igivana vaenu ministeeriumi ja peastaabi vahel. Teisalt on oma ministeeriumi parim avalikkusega suhtleja. Ainus probleem on, et ta «reljeefne» suhtlusviis on viinud selleni, et ministeeriumi sisekliima on halb.

Anvar Samost: Hea, et vabadussammas tuleb.

Rein Lang (justiitsminister) 7,25

Janek Mäggi: Juristile omaselt esitab seisukohti, mis vaidlemisele ei kuulu. Tunneb huvi paljude asjade vastu, mõistab ka seda, mida teised valitsuses alati ei mõista.

Urmet Kook: Valitsuse üks kõvemaid ministreid. Tihti tulnud viskuda ambrasuurile ka teiste ministrite eest. Kui eelmisel sotsiaalministril puudus julgus või kompetents teatud asju selgitada, ajas asja tema eest korda. Sai reegliks, et kui «Aktuaalne kaamera» kutsus stuudiosse Maripuud, pakuti sotsiaalministeeriumist Langi...

Anvar Samost: Hea, et enam Maripuud ei pea tegema. Halb, et mitme inimestele olulise seaduse ümbertegemine palju segadust tekitas.

Tõnis Saarts: Langi näol on Reformierakond leidnud ainukese tõeliselt tegusa ministri.

Jüri Pihl (siseminister)  7,0

Janek Mäggi: Tasakaalukas. Veenev ja teab, millega tegeleb. Näib, et saab inimestega hästi läbi. Enesekindlus lubab uskuda, et riigis on kord majas. Ja see ei ole liiga vali.

Urmet Kook: Ehkki mu rikutud mõtlemine tõrgub uskumast, et Pihl on sama suur sotsiaaldemokraat, kui oli Mihkel Martna, on ta nii siseministrina kui ka sotside juhina üks silmapaistvamaid poliitikuid Eesti üha hallimas poliitikataevas.

Anvar Samost: Hea, et sai sotside esimeheks. Halb, et on kõigi Eesti paranoiahuviliste kuldmaterjal.

Tõnis Saarts: Avalikkusele on Pihl ilmselt silma jäänud erinevate pronksööle järgnenud seadusealgatustega. Loodetavasti suudab värske SDE esimehena oma «jõustruktuuride mullist» välja tulla. 

Urmas Paet (välisminister) 6,75

Janek Mäggi: Stabiilne. Pole Venemaaga tüli norinud. Kuid silmapaistvaid sõnumeid pole tulnud. Majanduskriis oleks kindlasti hea võimalus uute sõprussidemete loomiseks.

Urmet Kook: Palju kritiseeritud, et Eesti välispoliitikal puuduvat justkui idee. Mõnes mõttes on selline kriitika rumal, sest ei saa võrrelda tänast päeva ja aegu, mil meil olid silme ees kaks selget sihti – EL ja NATO. Kasuks räägib see, et Gruusia sündmuste ajal käitus Eesti väga adekvaatselt.

Anvar Samost: Osaleb, kohtub, avaldab. Hea, et on välisametkonna lemmik.

Tõnis Saarts: mitte halvim välisminister, kuid ka mitte sädelevaim. Võib-olla sellised töökad, aga veidi «igavad diplomaadid» sobivadki ministriks praegu kõige paremini.

Urve Palo (rahvastikuminister) * 6,33

Janek Mäggi: Püüab küll. Tõenäoliselt ka pingutab. Kuid kui portfelli ja aparaati ei ole, pole võimalik ka liiga palju korda saata. Pigem on tema ülesanne olnud suhtekorraldustegevus kui protsessi juhtimine.

Urmet Kook: Rahvastikuministri suurim probleem on usutavus. Ilmselt ta tahab ja ka teeb õigeid asju, aga väljapoole paistavad need enamasti teistmoodi. Küsimus võib olla ka tema meeskonnas.

Tõnis Saarts: Kindlasti üks aktiivsemaid rahvastikuministreid sellel aastakümnel. Pronksöö mängis kätte suurepärase võimaluse integratsiooniteema rohkem avalikkuse huviorbiiti tuua. On pälvinud kõvasti kriitikat, kuid on kahtlemata poliitik, kes oma tööd tõsiselt võtab, ja tundub, et tajub ka päris hästi probleemide olemust, millega tegeleb. 

Ivari Padar (rahandusminister)  6,25

Janek Mäggi: Tubli mees. Aivar Sõerdi järel oli raske kompetentsusega särada. Suuri ämbreid pole teinud. Jutt tundub alati aus.

Urmet Kook: Miinus on see, et vastuvõetud eelarveid on tulnud hakata juba järgmisel hommikul ümber tegema. Päästab veidi, et on olnud avalikkusega hea suhtleja ning julgenud nii endale kui ka avalikkusele tunnistada halbu asju.

Anvar Samost: Halb, et pole 2009. aasta riigieelarve eest poliitilist vastutust võtnud. Hea, et läheb siiski Euroopa Parlamenti. Tore mees.

Tõnis Saarts: Uuringute järgi üks populaarsemaid ministreid. Kindlasti pole töö olnud professionaalses mõttes kõrgeim pilotaaž, kuid imago-kujunduse seisukohalt on asi suurepäraselt õnnestunud.

Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister) 6,25

Janek Mäggi: Ettevõtjad ütlevad, et tunneb valdkonna vastu huvi, räägib inimestega. Praeguses majanduskeskkonnas võiks rohkem seista ettevõtjate huvide eest.

Urmet Kook: Esimesel aastal oli Parts IRLi poolelt vaat et kõige sõnakam minister. Mingil hetkel initsiatiiv kadus. Võib-olla muidu ei torkaks see silma, aga majanduskriisi ajal ootaks talt küll märksa suuremat aktiivsust.

Anvar Samost: Hea, et tegeleb aktiivselt ees seisvate energeetikaküsimustega. Halb, et Estonian Airi saatus lahtine on.

Tõnis Saarts: Partsi lennukõrgus ministrina on jäänud pigem keskpäraseks. Praegu näib, et Parts on majandusminister pigem Mart Laari, mitte Andrus Ansipi valitsuses. 

Tõnis Lukas (haridus- ja teadusminister)  6,25

Janek Mäggi: Mitmed ebaõnnestunud seisukohavõtud. Võib-olla veidi kinni jäänud oma valdkonda. Väljaütlemised on sageli väga resoluutsed. Et nii on ja kõik.

Urmet Kook: Mitmendat korda haridusminister, teda võib pidada oma valdkonnas eksperdiks. Liialt klammerdunud teatud teemade külge. Ametinime järgi on ta ka teadusminister. See kipub vahel ununema.

Anvar Samost: Hea, et õpetajate palgad tõusevad ja lõpukirjand alles jääb. Halb, et pingsalt avalikku arvamust jälgib.

Tõnis Saarts: Kindlasti väärib tähelepanu ministri tegevus gümnaasiumi- ja õppekavareformi ettevalmistamisel. Kindlasti võiks kaks korda enne järele mõelda, kui integratsiooni teemadel sõna võtab.

Laine Jänes (kultuuriminister)* 6,0

Janek Mäggi: Teatritesse pileteid alati ei saa – nõudlus kultuuri järele püsib. Suur osa kultuurist on nauditav ja tasemel. Armastab seda, mida teeb, ja teeb pühendumisega.

Urmet Kook: Üliaktiivne osalema kõikvõimalikel üritustel, mis on talle laiemas avalikkuses plusse toonud. Aga kultuuriavalikkusest kostab üha enam nurinat. Eks palju kriitikat tuleb tal taluda ka asjade pärast, kus tal otsest süüd pole. Kultuuriminister on ministrite hierarhias üsna tagareas. Mis väljendub selles, et kui kaalukausil on õpetajate palgad, pensionid ja kultuuriraha, tabab kirves alati kultuuri.

Tõnis Saarts: Teda on süüdistatud kohatises liigses erakondlikkuses, mis on teatud kriitilistel hetkedel üles kaalunud valdkonna-professionaalsed kaalutlused.

Helir-Valdor Seeder (põllumajandus­­minister) 5,75

Janek Mäggi: Tundub, et teeb rohkem kui räägib. Suurt hädakisa pole ammu kosta olnud. Skandaale samuti mitte. Siiski ootaks veidi rohkem avatust, tahaks rohkem teada, mis valdkonnas toimub.

Urmet Kook: Kui selle koha sai IRLi kuuluv Seeder, hakati maal uuesti lapsi hirmutama juttudega, kuidas Mart Laar ja Isamaa hävitasid põllumajanduse ja et küllap saabuvad nüüd sama hullud ajad. Endine maavanem on siiski suutnud sellised uskumused kummutada.

Anvar Samost: Hea, et ENSV «ministrite» pildid maha võttis. Halb, et kipub Lukasega segi minema.

Tõnis Saarts: Minister, kes on tegelenud rohkem rutiinse tööga ja pole meedia huviorbiiti eriti sattunud.

Hanno Pevkur (sotsiaalminister) ** 5,5

Janek Mäggi: Pärast eelmise ministri tagasiastumist ja nende põhjuste analüüsimist oleks oodanud piltlikult öeldes hallipäist ja kogemustega ministrit. À la Toomas Vilosius. Muidugi, aeg on olnud olematu ja võimalik, et esimesed meediaeksimused olid parandatavast kogenematusest.

Tõnis Saarts: Liialt värske minister, et tema tegevust põhjalikumalt analüüsida. Vähemalt paistab, et teotahet tal jätkub. Võtmeküsimus on aga, kas ta enda erakond ei hakka ideoloogilistel põhjustel tema algatusi blokeerima ning kuivõrd minister ise suudab neoliberaalseid silmaklappe veidigi kõrvale lükata ja järjest tõsisemaks muutuvas olukorras adekvaatseid valikuid teha.

Siim-Valmar Kiisler (regionaalminister)  5,25

Janek Mäggi: Kaks märksõna – Hugo Boss (seda poodigi enam pole!) ning 15 maakonda ja seitse linna. Sama häda, mis rahvastikuministril – segane funktsioon ja vähe võimalusi kedagi tööle panna.

Urmet Kook: Üle pika aja regionaalminister, kes ei tegele vaid teoreetilise targutamisega. Jätkunud julgust valusaid, kuid vajalikke reforme välja käia. Kui haldusreform pannakse taas kalevi alla, võiks regionaalministri koha kaotada.

Anvar Samost: Hea, et 15 valda ei tule. Halb, et haldusreformi ka ei tule.

Tõnis Saarts: Kui vaadata põhjendusi haldusreformiks, siis need olid niivõrd väheveenvad, et nii mannetut argumentatsiooni mõne kaaluka reformi kaitseks pole ammu kuuldud. 

Jaanus Tamkivi (keskkonnaminister) * 5,0

Janek Mäggi: Keskkonna valdkond on suur ja mõjukas. Tamkivi vaevab ka ajalooline taak. Kuid midagi toredat pole ära tehtud või ei paista välja. Keskkond on palju huvitavam, kui minister on seda näidanud.

Urmet Kook: Keskkonnaminister on koos põllumajandusministriga ministrid, kelle tegemised suurt uudiskünnist ei ületa. Samas on just keskkonnaministri haldusalas toimunud üks suuremaid asju – looduskaitseasutuste reform. Paraku jätkanud varasemate ministrite tava ehk on mittepoliitilistele ametikohtadele edutanud oma partei mehi ja naisi.

Tõnis Saarts: Rohkem tegelenud rutiinse tööga ja pole meedia huviorbiiti eriti sattunud. Kuna pole keskkonnapoliitika ekspert, siis keeruline täpsemat hinnangut anda.

Andrus Ansip (peaminister) 5,0

Janek Mäggi: Raske kiita, raske laita. Uhkelt ja kohati ülbeltki alustanud sõdurimees on pidanud korduvalt sõnu sööma või siis nende sõnumit uuesti lahti mõtestama. Siiski, vaevalt oleks praegustes oludes keegi teine oluliselt paremini hakkama saanud.

Urmet Kook: Ansipist on saanud kollektiivne poksikott ehk teda tümitatakse ka siis, kui ta ka midagi õiget teeb.

Anvar Samost: Hea, et lasi «vabastaja» monumendi ära viia. Halb, et juhtis järjest kahe pimeoptimistliku riigieelarve koostamist. Väga hea mälu.

Tõnis Saarts: Kas peaminister suudab olla kriisiaegadel efektiivne liider? Ilmselt on Eestis üsna vähe neid, kes ütlevad: «Jah, Andrus Ansip täidab seda rolli praegu SUUREPÄRASELT.»

* Anvar Samost ei soostunud Urve Palot, Laine Jänest ja Jaanus Tamkivi hindama ** Urmet Kook ja Anvar Samost ei soostunud Hanno Pevkurit hindama