Kampaaniaprügi käitlus kestab siiani

Samal ajal kui prügikoristuskampaania korraldajad on ametis uue ettevõtmisega, mõttetalgute korraldamisega, pole veel eelmine kampaania oma täieliku lõpuni jõudnud.
Ilusat ettevõtmist varjutavad siiani osaliselt veel käitlemata jäätmete hunnikud Harjumaal Harkus ja Tartus Raadi lennuväljal.

Tulekul on kodude ja aedade kevadkoristuse aeg, mis omakorda tähendab ohtu, et inimesed hakkavad nendele uutele prügimägedele jäätmeid juurde viima. Need prügistajatele ahvatlevad hunnikud lubas juba eelmisel aastal ära viia OÜ Utileek, kuid erinevatel põhjustel pole seda siiani tehtud.

Kampaania «Teeme ära 2008» eestvedaja Rainer Nõlvak nentis, et ka tema ei ole rahul, et asjad nii läksid.

«Oleme pakkunud ettevõtjale vabatahtlike appisaatmist, kuid ettevõtja ei ole seda võimalust tänaseni pidanud vajalikuks kasutada,» sõnas ta ning lisas, et Utileek on kohustatud prügi ära käitlema ja selleks on neile ka raha makstud.

OÜ Utileek arendusjuhi Märt Hohensee sõnul on ettevõte tegevusega enda püstitatud graafikus, mille osas juriidiliselt kellelgi pretensioone olla ei saa – saab olla vaid nurin.

Ladustus ja ladestus

Nimelt muutub koht, kus on jäätmeid ladustatud, kolme aasta pärast ladestuskohaks. See seab maksimaalsed piirid tegevusele, sest loaga võib ladustada kuni kolm aastat, misjärel muutub koht seaduse järgi ladestuskohaks, tuues kaasa keskkonnatasude maksmise kohustuse.

Ladestamine on jäätmete ladustamine ilma jäätmeid mingit moodi efektiivselt ära kasutamata. Ladustamine on jäätmete hoidmine laos eesmärgiga jäätmeid taaskasutada.
Hohensee sõnul on tänaseks nende kätte jõudnud jäätmetest käideldud ligi 50 protsenti ning ka ülejäänud 50 protsenti on asjaolusid arvestades ohutustatud.

Ohutustamine tähendab ohutuks muutmist. Asjad venisid, kuna Hohensee väitel kestis osaliselt mittevastavate jäätmete vedu augustini ja alles siis sai hakata tõsisemalt tegelema jäätmete käitlemisega kuni külmade tulekuni.

Hohensee nentis, et «Teeme ära» puhul sai tehtud ka vigu. Tema sõnul sai oluliselt alahinnatud kampaaniaga kaasa tulnud inimeste hulka. Samuti ei osanud ettevõte arvestada sellega, et osa kampaanias osalenutest kodust prügi kaasa toob ning et äraveomahud oluliselt suurenevad.

Samuti ei osatud arvestada, et väikestes omavalitsustes puudusid ohtlike jäätmete kogumiskohad ja raha haldusalast ohtlike jäätmete käitlemise organiseerimiseks, mis võis olla ka põhjus, miks tarne sisaldas ohtlikke jäätmeid.

Inspektsioon asub hindama

«Lõppkokkuvõttes sai siis meie poolt organiseeritud 4000 tonni vastuvõtu asemel esmajärjekorras vastuvõtt rohkem kui 5200 tonnile jäätmetele ehk 30 protsenti rohkem algselt kavandatust,» lausus Hohensee.

Sellele lisandusid vanarehvid, mis algselt ei pidanud olema Utileegi «peavalu».

«Sulgesime kampaania ajal paljude asjade suhtes oma silmad, kuna värava sulgemine oleks jäätmed metsa jätnud,» lausus Hohensee ja lisas, et ettevõte hoidis oma kliente toimuvaga kursis.

Tema sõnul polnud talvel tulenevalt kliimaoludest võimalik tööd jätkata. «Käitlus saab reaalselt jätkuda, kui kuhilad on üles sulanud, mis juhtub eeldatavasti aprillis,» lausus ta.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku kt Himot Marani sõnul hindab inspektsioon lähiajal, nädala-paari pärast, prügihunnikud üksipulgi üle, et selgitada, missugune on seis ja kuidas edasi minna.

Kui on tegemist eksimusega ja peaks tekkima vajadus karistada, on keskkonnainspektsioonil peale trahvimise ka muid võimalusi. Näiteks võib kohaldada asendustäitmist, mis tähendab, et inspektsioon teeb ise vajaliku töö ära ja esitab hiljem ettevõttele arve.

«Teeme ära 2008»

•    Koristustalgutel osales ligikaudu 50 000 inimest
•    Kokku korjati 10 000 tonni prügi
•    Koristatud prügi pärineb peamiselt riigimaalt, eramaadelt koguti hinnanguliselt 500 tonni prügi.