Hansson: Eesti Panka on tabanud väga rängad süüdistused

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEB fondi materjalid
VEB fondi materjalid Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles täna riigikogulastele aru andes, et VEB fondi teemal õhku visatud võltsimis- ja muud süüdistused on väga rängad ning seetõttu üritabki keskpank juhtunusse selgust tuua.

«Me tegeleme sellega, kuna mõned süüdistused on väga rängad, kui räägitakse võltsimisest ja kasutatakse selliseid termineid,» rääkis Hansson.

Tema sõnul peab pank taolistele süüdistustele vastama nii hästi kui võimalik. « Me otsime, kas suudame natuke selgust luua.»

Hanssoni sõnul üritab Eesti Pank VEB fondiga seonduvas selgust luua ka seetõttu, et sadade miljonite kroonidega seotud kahtlused kahjustavad panga avalikku kuvandit. «Ma arvan, et see on seotud ka Eesti Panga maineküsimusega, see on lihtsalt seotud sellega, et tegemist on suurte summadega.»

Siiski jättis Hansson detailsemalt vastamata riigikogu Keskerakonnast lahku löönud demokraatide ühenduse liikmete arupärimise küsimustele, viidates asjaolule, et Eesti Pank alles koostab omapoolset auditit antud küsimuses.

«Eesti Panga audit valmib eeldatavasti käesoleva aasta lõpus ja teeme selle tulemused avalikuks ning oleme seejärel valmis vastama riigikogu liikmete ja avalikkuse küsimustele. Eesti inimeste huvi ja soov saada vastuseid on õigustatud,» ütles Hansson riigikogu ees esinedes.

Uudse arenguna ütles Hansson välja auditi raporti valmimise konkreetsema tähtaja – selle aasta lõpus või äärmisel juhul uue alguses.

Tema sõnul on plaanis teha nii põhjalik raport, et seda ei peaks hiljem enam täiendama. Siiski märkis Hansson, et pank ei suuda oma auditis kogu VEB fondiga seonduvat tõde enda võimu piiratuse tõttu välja selgitada ning nad loodavad, et riigikontroll uurib juhtunut hiljem edasi.

Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin arvutas oma küsimuses Hanssonile välja, et kui VEB fondi puhul räägitakse 1990. aastate keskpaiga vääringus ligi 460 miljonist kroonist, mis Venemaalt ümber nurga lahti külmutati, siis praeguseks võiks see summa olla kasvanud inflatsiooni mõjul 1,1-1,2 miljardi kroonini.

Ardo Hansson hindas, et kuna Stalnuhhin on tollase numbri laias laastus nii kolmega läbi korrutanud, võib see olla enam-vähem adekvaatne arvutus.

1993. aastal loodi Eesti Panga juurde VEB fond, kuhu koondati miljardi krooni jagu Venemaa Välismajanduspangas (Vnešekonombank) külmutatud Eesti firmade nõudeid.

Tänavu selgus fondi likvideerija esitatud kohtumaterjalidest, et ligi 460 miljonit Vnešekonombankis külmutatud krooni on VEB fondi sertifikaatide abil 1997–1998 kätte saadud. Eesti Pank müüs veidi aega enne neid tehinguid enda käes olnud sertifikaadid (ligi 360 miljoni krooni väärtuses) Ühispangale ja seda vaid kuni 12-protsendise hinnaga.

Riigiprokuratuur leidis hiljuti, et väidetavalt nende ligi 460 miljoni krooni väärtuses sertifikaatide rahaks tegemiseni viinud ja toonase keskpanga asepresidendi Vahur Krafti allkirja kandnud miljonidokumendil 1995. aasta aprillist olid võltsimise tunnused. Aegumise tõttu jäi menetlus siiski alustamata.

Pärast mitmeid Postimehe-poolseid sisuka vastuseta jäänud pöördumisi VEB fondi miljonite teemal teatas Eesti Pank 22. septembril Postimehele, et panga president andis siseauditi osakonnale ülesande otsida välja ja anda hinnang Eesti Panga VEB fondiga seotud dokumentidele ja tegevusele.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles