Saadikupuutumatuse seaduse muutmise eelnõu valmib detsembriks

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Maruste
Rait Maruste Foto: Peeter Langovits

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnul valmib riigikogu liikme immuniteedimenetlust puudutava seaduse muutmise eelnõu detsembriks.

Tänasel komisjoni istungil arutati Maruste kirjutatud eelnõu algteksti, seda täpsustati ja parandati. Maruste ütles, et kui parandused ja täpsustused on teksti sisseviidud tehakse see ka avalikuks.

Immuniteedimenetlust puudutava seaduse muutmise eesmärgiks on lahti kirjutada saadikupuutumatus, millistes situatsioonides see rakendub ja kuidas.

Ta selgitas, et riigikogu liikme puutumatuse norm tuleneb ajaloost ning selle eesmärk on tagada saadiku mandaadi vaba teostamine. «Mis olukorrad seda vaba teostamist riivavad on erinevad. Mõned situatsioonid piiravad tema sõnavabadust või liikumisvabadust olulisemal määral, teised vähemal määral. Meie püüame need situatsioonid ära määratleda.»

Eelnõuga taastatakse kuni möödunud aasta 31. augustini kehtinud kord, mille järgi võis riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning kohaldada tema suhtes tõkendit, rakendada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud nõusolek riigikogult.

Eelnõuga taastatakse seni kehtinud regulatsioon ka ülejäänud kõrgetele ametiisikutele.

Põhiseaduskomisjon tugines eelnõu ette valmistades riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüsile ning soovitusele ennistada varemkehtinud regulatsioon, mis taastaks parlamentaarse immuniteedi põhiseaduse tähenduses.

Õiguskantsler palus viia kriminaalmenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 5. aprilli istungil.

Õiguskantsler ei olnud nõus seaduse sätetega, mis annavad talle pädevuse anda nõusolek või keelduda nõusolekust riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingut tegemiseks, ning leidis, et riigikogu liikmelt ei ole võimalik kriminaalmenetluslikku immuniteeti ära võtta kellegi teise kui vaid riigikogu enda nõusolekul.

Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega vastuolus ka see, et riigikogu liikme juures võib ka läbiotsimist läbi viia ilma riigikogu eelneva nõusolekuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles