Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (RE) ütles, et Läti kehva riigikaitsevõime nimetamine julgeolekuohuks Eestile murendab kahe riigi vahelist sidet ning Eesti pole positsioonis, et saaks anda hinnanguid naaberriigi riigikaitse seisukorrale.
Raidma meenutas, et kuigi Reformierakond on minevikus toonud Läti ajateenistuse kaotamist eeskujuks, oli toona tegemist perioodiga, kus arutelud riikide kaitsevõime ülesehituse kohta toimusid kõigis riikides.
«Enamus Euroopa riike (kaasa arvatud Venemaa) on selle debati läbi teinud. Osades riikides kestab see tänini. Uusi lahendusi otsisid kõik. Mitte ainult Läti ja Leedu, aga ka näiteks Rootsi loobusid ajateenistusest,» tõi Raidma näite.
Otsus ajateenistus alles jätta, on Raidma hinnangul olnud õige. «Eesti valik on meie olusid, keskkonda ja ühiskonna arvamust arvestades tänaseni ennast õigustanud ning jätkame oma stabiilset arengut kokkulepitud formaadis.»
Komisjoni esimees rõhutas, et Läti kaitsevõime suhteline nõrkus on tänases maailmas kindlasti väiksem oht, kui kahe riigi vahelise usalduse murenemine. Viimane võib tekkida just siis, kui Eesti oma paremat positsiooni kasutades naabrite probleemidele osundama hakkab.
«Läti on olnud ja jääb meie lähedaseks strateegiliseks partneriks. Kusjuures täna on ta meie ainus NATO liikmest naaberriik. Toetame igati lätlaste eesmärki saavutada samuti kaitsekulude osakaaluks kaks protsenti SKTst, mis loob eelduse riigikaitse tõhusale ja stabiilsele arengule.»
«Eesti on valinud tee, kus kutseliste kaitseväelaste ning ajateenistuse baasil ettevalmistatava reservväe vahel on leitud sünergia. See aga ei anna aga meile mingit alust süüdistada teisi nende valikutes.»