Tööinspektsioon leidis kvartali jooksul ettevõtetes üle 3100 rikkumise

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Papiniidu silla all jäi sillapiirdesse kinni ekskavaatorit vedanud veok.
Pärnus Papiniidu silla all jäi sillapiirdesse kinni ekskavaatorit vedanud veok. Foto: Erakogu

Käesoleva aasta kolmanda kvartali jooksul leidis Tööinspektsioon järelevalve käigus ettevõtetes 3161 rikkumist. Kokku külastati 833 ettevõtet, sealhulgas mõnda neist korduvalt, et teha järelkontrolli leitud rikkumiste kõrvaldamise osas. Rikkumisi leidus 80 protsendis külastatud ettevõtetes.

Valdav enamik ehk 2550 rikkumist tuvastati erinevate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete osas. Kõige sagedamini oli puudusi töökeskkonna riskianalüüsis, mis oli 166 ettevõttes kas puudulik või sootuks tegemata. 147 ettevõttes ei olnud läbi viidud töötajate esma- või täiendjuhendamist ning 128 ettevõttes ei järgitud töövahendite kasutamisel ohutusnõudeid.

82 korral peatasid tööinspektorid töö, mille jätkamine oli inimestele ohtlik. Kõige sagedamini tuli peatada ehitustöid, kus kasutatavad tellingud või redelid ei vastanud ohutusnõuetele.

168 juhul keelasid tööinspektorid töövahendi kasutamise. Seda tuli teha näiteks siis, kui töövahenditel puudusid kaitseseadised vältimaks kokkupuudet ohtlikult liikuva osaga või kui tõstetöödel kasutatavatel konksudel puudusid lukustusseadmed.

Tänavu tuli tööinspektoritel selliseid meetmeid rakendada tunduvalt sagedamini kui möödunud aasta III kvartalis: mullu peatati töö 42 juhul ning töövahendi kasutamine keelati 116 juhul.

Töösuhete alal tuvastasid tööinspektor-juristid 341 rikkumist. Tööandjate sagedasemad eksimused olid töötajate teavitamata jätmine töötasu maksmise tingimustest, töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegadest ning töökorralduse reeglitest.

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega kontrollisid sõidukijuhtide tööinspektorid 26 ettevõttes, kus leidsid 270 rikkumist. Kõige sagedamini rikkusid veoseid vedavad autojuhid kohustuslike vaheaegade ja ööpäevase puhkeaja nõudeid. Seaduse järgi peab autojuht tegema vaheaja pärast 4,5 tunnist sõitu. Samuti peab autojuht jälgima, et 24 tunni sisse mahuks puhkust minimaalselt 9 tundi.

«Tööinspektori ülesanne on välja selgitada, kas rikkumise põhjuseks on tööandja poolne töökorraldus või on kehtestatud nõuete eiramises süüdi konkreetne autojuht,» kinnitas sõidukijuhtide tööinspektor Ilmar Ronk. Kui ühe tööandja palgal on mitu autojuhti, kellel kõigil on perioodiliselt sarnased rikkumised, siis viitab see tööandja poolt kehtestatud töökorraldusele, mis sunnib autojuhti eirama töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid.

Töökorraldusest põhjustatud suuremad rikkumised toimuvad siis, kui sadamas ootavale laevale veetakse kaupa, näiteks puistematerjali või palki.

«Sageli sõidavad ilma ettenähtud vaheaegadeta need autojuhid, kes tulevad koormaga Venemaalt.  Tavaliselt sõidab üks juht Venemaal ning Eestisse jõudes võtab teine juht temalt masina üle, sest politsei kontroll tuvastaks muidu koheselt töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise. See tuleneb Venemaa eripärast ja on ettevõtte sisese töökorralduse küsimus. Euroopas sõitjatega tavaliselt selliseid probleeme pole.»

Kolmandas kvartalis toimus esimest korda tööinspektorite ja politseinike ühine reid bussifirmadesse, kus kontrolliti bussijuhtide tööajagraafikute vastavust töö- ja puhkeaja nõuetele. Järgmisel aastal on kavas ühiseid reide jätkata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles