Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteaduri Marju Kõivupuu sõnul ei ole mardikombed seotud kerjamise või esinemise eest tasu saamisega, vaid mart tuleb soovima perele õnne ja head käekäiku.
Mardikombed ei ole seotud kerjamise või esinemise eest tasu saamisega
9. november 2012, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardist teeb mardi vaimukas kostüüm, oskus see kostüüm nii-öelda välja kanda, käituda vastavalt oma maskeeringule; oma rahva marditraditsioonide hea tundmine ja mardilaulude laulmise oskus, ütles Kõivupuu Postimehele.
Ta märkis, et varasem on mardid kontrollinud laste lugemisoskust, vitsutanud tervist nii inimestele kui ka loomadele. Seda viimast küll Põhja-Eesti kihelkondades. «Mardid on olnud vaimukad, igal mardiseltskond on kui omaette tore näitetrupp olnud, kas siis mardipereks või mõneks teiseks seltskonnaks maskeerituna on perest peresse käinud.»
Uuema aja mardid liiguvad mõnekaupa ja pigem esinevad, soovivad saada oma esinemise eest tasu, ütles Kõivupuu.
«Kunagi käis mul paar poissi mardisandiks, laulsid natuke ukse taga, lasin sisse, küsisin, et mis mardid on meile toonud. Ei osanud poisid vastata, küsisin, et mis siis mardid oskavad? Vastus tuli kähku - meie oskame kakelda. Kaklesid mul siis esikus natuke,» rääkis ta.
Küsisin, et mis siis mardid oskavad? Vastus tuli kähku - meie oskame kakelda. Kaklesid siis esikus natuke.
Varasemal ajal on martidele andideks antud ikka toidukraami, seda mis oma (talu)majapidamisest võtta oli, mida valmistati kodus. Mardid oma lauluga annavad ka teda, mida nad sooviksid tänuks - natukene liha, natukene vorsti, veel veidi head ja paremat. Annid söödi ühiselt, peeti niinimetatud mardipulmi.
Mardisandiks käidi suurema seltskonnaga, Uuemal ajal, 20. sajandil hakati martidele andma ka raha ja kuna sellest on saanud aja jooksul laste komme, siis ikka komme ja muud magusat, mida poest saab osta. Ja annid saab igaüks omale, lapsed käivad nüüdsel ajal ka paari-kolme kaupa, ega saadut omavahel jagama ei kiputa.
Mardikarnevalid on ka siin-seal veel täiesti elujõulised. Mõned mardid viskavad tuppa teri - külvavad viljaõnne. Ehk küpsetatakse mõnes kodus ka mardihane, avaldas Kõivupuu lootust. «Hanest valmistatud toitude pakkumine võiks avalikes söögikohtades saada osaks mardipäeva tähistamisest, nii nagu näiteks vastlapäeva paiku pakutakse vastlakukleid.»