Kui parlamendi põhiseaduskomisjon on suhtunud senistes aruteludes juriidiliste isikute annetuste lubamisse pigem pooldavalt, siis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) sellise võimaluse taastamist ei toeta.
IRL ei lubaks ettevõtetel erakondadele annetada
9. november 2012, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva ütles Postimehele, et juriidiliste isikute annetamise lubamine ei muuda erakondade rahastamist läbipaistvamaks ning IRL ei näe selle võimaluse taastamiseks praegu kaalukaid põhjusi. «Juriidiliste isikute puhul on keeruline tuvastada, kust täpselt pärinevad annetatavad finantsvahendid. Samuti ei oma ettevõte erinevalt eraisikust maailmavaatelist ajendit erakondade toetamiseks. Maailmavaade on ikkagi konkreetsetel isikutel,» lausus ta.
Samas toetab IRL tema sõnul kontrollitavate piirangute rakendamist valimiskampaaniatele. Tema sõnul on teiste riikide kogemusest näha, et rahalise ülempiiri seadmisest tõhusam ja praktikas paremini kontrollitav oleks piirangute seadmine reklaami mahtudele ning seda eelkõige kallimates reklaamikanalites nagu televisioon. «Samuti peaksid kampaaniakulude piiranguid laienema ka teistele ühendustele ja isikutele, kes osalevad aktiivselt poliitikas või valimistel,» märkis Iva.
Ühe võimalusena välja pakutud ideed, mille järgi korraldaks ühtse meediareklaami hanke riik, ei pea Iva aga otstarbekaks. Tema sõnul on reklaamivaldkond loominguline ja iga erakond läheneb sellele individuaalselt ja omanäoliselt. «Pigem on mõistlik muuta kampaaniakulude aruandlus senisest veelgi täpsemaks ja erakonniti võrreldavaks ning seeläbi tugevdada ka avalikkuse järelevalvet rahastamise üle,» lisas Iva.
Põhiseaduskomisjon on pannud seniste arutelude põhjal kirja esialgsed seisukohad erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks ning saatnud need arutamiseks fraktsioonidele. Seisukohad puudutavad nii erakondadele riigieelarves ette nähtud toetust ja muid tuluallikaid, nende seas annetusi, samuti järelevalvet ja sanktsioone ning valimiskulusid.
Komisjon märkis fraktsioonidele saadetud kirjas, et peab muu hulgas vajalikuks avada arutelu juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise teemal, olles ise selles osas pigem soosiv kui tõrjuv. Juriidiliste isikute annetuste seadustamise korral peaks nende maksmine toimuma komisjoni kinnitusel aga vaid pangaülekandega. Erakondadel on äriühingute annetuste vastuvõtmine keelatud alates 2004. aastast. Siis olid sellise keelu kehtestamise poolt Reformierakonna, Keskerakonna ning toonaste Rahvaliidu ja Res Publica liikmed.
Valimiskulude kohta märkis põhiseaduskomisjon, et komisjoni üldsuunis on valimiskampaania kulutusi piirata. Selleks pakkus komisjon välja kaks võimalust: seada valimiskuludele rahaline ülempiir või piirata valimiskampaania mahtu.
Muu hulgas võiks komisjoni hinnangul kaaluda mahupiiri või keelu kehtestamist kulukamatele reklaamiliikidele, eeskätt telereklaamile kommertskanalites, või võimalust, et meediareklaami hanke teeb riik. Sel juhul tagatakse igale erakonnale, mis valimistel osaleb, võrdne osa reklaampinnast või -ajast. Samuti võiks komisjoni meelest kaaluda kõigile erakondadele ühtsete tingimuste ja võrdsete võimaluste loomist välireklaamiks.
Lisaks võiks komisjoni arvates kaaluda ideed, mille kohaselt telliks erakondade rahastamise järelevalve komisjon valimiskuludele sõltumatu hinnangu saamiseks auditi.
Põhiseaduskomisjon ootab senistele ettepanekutele fraktsioonide hinnanguid järgmise nädala alguseks, misjärel saadetakse eelnõuprojekt viimase lihvi saamiseks justiitsministeeriumile. Erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise võttis komisjon oma tööplaani tänavu juunis.