Parlamendi põhiseaduskomisjoni kuuluv sotsiaaldemokraat Kajar Lember soovitab anda ettevõtetele taas õiguse erakondadele annetada, leides, et praegune annetamiskeeld ei ole oma eesmärki täitnud ning just see on tekitanud vajaduse «kappide ja ämmade» järele.
Lember ütles põhiseaduskomisjoni seniste arutelude põhjal kokku pandud esialgseid seisukohti kommenteerides, et parteidele riigieelarves ette nähtud toetuse vähendamisega peaks kaasas käima ka juriidiliste isikute annetuste lubamine. «Minu hinnang on, et juriidiliste isikute annetamispiirang ei ole oma eesmärki täitnud. Sisuliselt ongi see piirang tekitanud vajaduse otsida endale kappe ja ämmasid,» lausus ta, viidates selgitustele, mida reformierakondlased oma annetuste päritolu kohta kriminaalmenetluse käigus andsid.
Samas märkis Lember, et juriidiliste isikute annetuste taaslubamise korral tuleb kehtestada reeglid, mis võimaldaksid jälgida, kes annetava ettevõtte taga seisab ja kust annetusraha pärineb.
Lember avaldas toetust komisjoni soovile jagada riigieelarvest parteidele antav toetus erakondade vahel senisest õiglasemalt. Praegu saavad riigieelarvest valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Komisjon tahab muuta kehtivat süsteemi aga nii, et püsivat eelarvetoetust saaksid peale parlamendiparteide erakonnad, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5-5-protsendilisele toetusele vastava mandaadi. Täpse protsendi üle jätkatakse arutelu.
Sisuliselt ongi see piirang tekitanud vajaduse otsida endale kappe ja ämmasid.
Lemberi sõnul tähendaks see, et riigikogust välja jäänud, kuid teatud protsendist rohkem hääli kogunud erakonnad hakkaksid toetust saama senisest rohkem. «Tänane summa ei anna seda efekti, et erakond ellu jääks,» ütles ta.
Ka parlamendiparteide vahel jagatav summa ei pruugiks Lemberi sõnul jaguneda üksnes valimistel saadud kohtade järgi. Komisjon on välja pakkunud idee, mille kohaselt jagataks pool toetussummast kõigi riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning teine pool valimistel kogutud häälte arvule vastavalt. See võimaldaks tema sõnul praegusest suuremat toetust neile, kes saavad riigikogus väiksema esinduse.
Valimiskulude piiramise osas on sotsiaaldemokraadid Lemberi sõnul seisukohal, et kampaaniakulutustele tuleb seada rahaline ülempiir, mis partei hinnangul võiks olla 400 000 eurot. Sellele lisaks võiks tema sõnul piirata ka reklaamimahtu ning kulutuste kontrollimiseks peaks erakondade rahastamise järelevalve komisjon tellima valimiste järel sõltumatu auditi. «Kui sekundid on piiratud, kui ruutmeetrid on piiratud ja kui raha on piiratud, siis nendest piirangutest kinnipidamist peaks keegi ka jälgima,» lausus ta ja lisas, et kõiki selliseid meetmeid tuleb vaadata kompleksselt.
Karistuste osas on põhiseaduskomisjon jõudnud seisukohale, et erakonnaseaduses ette nähtud rahastamisreeglite rikkumise eest tuleb ette näha küll efektiivsed sanktsioonid, kuid kriminaalkaristuse võimalus peaks olema vaid erandjuhtudel kasutatav äärmine abinõu. Lember viitas, et sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks siiski olema võimalus parteisid keelatud annetuste vastuvõtmise eest kriminaalkorras karistada. Tema sõnul olid sotsiaaldemokraadid 2010. aastal ainsad, kes hääletasid sellise võimaluse kaotamisele vastu. «Oleme jätkuvalt samal seisukohal,» lisas ta.
Põhiseaduskomisjon on pannud seniste arutelude põhjal kirja esialgsed seisukohad erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks ning saatnud need arutamiseks fraktsioonidele. Seisukohad puudutavad nii erakondadele riigieelarves ette nähtud toetust ja muid tuluallikaid, näiteks annetusi, samuti järelevalvet ja sanktsioone ning valimiskulusid.
Komisjon ootab ettepanekutele fraktsioonide hinnanguid järgmise nädala alguseks, misjärel saadetakse eelnõuprojekt viimase lihvi saamiseks justiitsministeeriumile. Erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise võttis komisjon oma tööplaani tänavu juunis.