Ruhnu elanikele ülioluline turismihooaeg võib tänavu jääda õige lühikeseks, kuna Ruhnu laevaliinidele pidevalt raha juurde nurunud Saaremaa Laevakompaniist sai riigil villand, leping lennuühenduse pidamiseks lõpeb aga aprilli lõpus.
SLK saamahimu jätab Ruhnu turistideta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maikuust pidanuks mandrilt ja Saaremaalt taas Ruhnule reise alustama Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma laevad, kuid märtsis lõpetas Saare maavalitsus oma rahanõudmistes üha bravuurikamaks muutunud SLK liiniveolepingu.
Saaremaa Laevakompanii juht Tõnis Rihvk ei reageerinud eile Postimehe palvele Ruhnu laevaühenduse ümber toimuvat selgitada, kuid alljärgnev sündmuste jada põhineb ametlikel dokumentidel.
2006. aastal võitis SLK konkurentidest miljoneid kroone odavama pakkumisega hanked laevaühenduse pidamiseks nii Ruhnult mandrile kui Ruhnu ja Saaremaa vahel. Juba 2008. aastal kauples SLK maavalitsuselt välja ka Pärnu-Ruhnu liini olulise lühendamise, piirdudes Pärnu asemel märksa lühema Ruhnu-Munalaiu liiniga. Ometigi tõstis laevakompanii ultimaatumi ees seisnud maavalitsus ka selle oluliselt lühemaks jäänud liini dotatsiooni 20 600 kroonilt 25 600 kroonile.
2009. aastaks omakorda dotatsiooni tõusu välja kaubelnud SLK teatas aga enne aastavahetust, et soovib lepingu üles öelda, viidates punktile, mis lubab lepingu enne tähtaega lõpetada, kui pooled ei saavuta kokkulepet reisi hinna muutmises.
Järgnenud neljal kohtumisel maavalitsuse esindajatega seadis laevakompanii lepingu jätkamise tingimuseks, et maavalitsus maksab kinni liinil kasutatava laeva Aegna peamasina umbes kaheksa miljoni kroonise remondi.
SLK konkurendi Kihnu Veeteede juhatuse liikme Toivo Kuldmäe hinnangul on sellised tagantjärele esitatavad kulud ennekuulmatud.«Operaator peab oskama hinnata, kui suured laevade käigushoidmise kulud võivad olla, laevade remonti ei tehta ju nii, nagu juhtub,» sõnas ta.
SLK väitel oli aga mootoriressursi ammendumine just ettenägematu kulu, millega ettevõte kaks ja pool aastat tagasi liinilepingut sõlmides ei olnud arvestanud, ning nõudis riigilt tänavu lisaks 2,6 miljonit krooni, edaspidi kuni lepingu lõppemiseni 2012. aastal aga igal aastal kolm miljonit krooni. See kergitanuks 2006. aastal SLK küsitud dotatsioonisumma, millega laevakompanii riigihanke võitis, juba kahekordseks.
Saare maavanema otsusest selgub, nagu andis laevakompanii läbirääkimistel mõista, et kui firma nõudmisi ei täideta ning keeldutakse lepingut poolte kokkuleppel lõpetamast, võib Aegna lihtsalt sadamasse seisma jääda. Ilmselt sai see viimaseks piisaks maavalitsuse karikasse, sest maakeeli väljendudes saadeti SLK 19. märtsil kuradile.
Maavanem Toomas Kasemaa lõpetas lepingud SLKga firmapoolse lepingu rikkumise tõttu, samas otsuses märgib ta, et otstarbekas on leida riigihankega samale liinile uus vedaja.
See on must plekk SLK seni vähemalt juriidiliselt puhtal renomeel, kuna lepingu rikkumise tõttu liinilt kõrvaldatud vedajal on ka järgmistel hangetel osalemiseks kvalifitseeruda sama hästi kui võimatu.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik tunnistas, et uued vedajad on küll kinnitanud huvi Ruhnu liinide vastu, kuid hange võib sellegipoolest pikale minna, mistõttu tuleb ilmselt pikendada lennuühendust saarega. Samas sõidab praegune firma Luftverkehr Friesland-Harle liinil vaid kaheksa reisijat mahutava lennukiga.
«Pakker Avio on lennuühenduse korraldamise vastu huvi tundnud, praegu arutame lennuametiga, kas nende AN-28 tohib ühenduse pidamiseks kasutada,» märkis Männik. Nimetatud lennukitüüp on Euroopa Liidus kommertslendude tegemiseks keelatud, kuid Männiku sõnul on teatud tingimustel võimalik saada erandkorras luba riigisisesteks lendudeks.
Kuid isegi kui AN-28 peaks maist liinile tulema, kaotavad turistidest sõltuvad ruhnlased pelgalt graafiku puudumisest tingitud segaduse tõttu. Näide on eelmisest aastast olemas.
«Mullu avaldati laevade reisigraafik alles mõni päev pärast laevade sõitma hakkamist,» meenutas Ruhnu elanik Reigo Jõe. «Inimesed olid asutuste ja peredega broneerinud suveks Ruhnule kohad, aga kui graafikut ei tulnud ega tulnud, ütlesid pooled turistid lõpuks kohad ära. Aga turistidest sõltub otseselt vähemalt poolte ruhnlaste käekäik.»
Jõe sõnul ärritab ruhnlasi ka see, et graafikud – olgu siis lennu- või laevaliini – paneb paika maavalitsus, samal ajal kui ruhnlaste endiga, kes teavad kõige paremini, millisel ajal ülesõidud kõige vajalikumad on, ses osas ei konsulteerita.