Soome ja Hollandi eksperdid tutvustavad täna politseile ja partnerasutustele võimalusi, kuidas võidelda kuritegevusega läbi turvalisuse põhimõtet järgiva asulaplaneerimise.
Väliseksperdid tutvustavad linnaplaneerimise mõju elukeskkonna turvalisusele
14. november 2012, 07:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turvalise planeerimise põhialuseks on arusaam, et inimeste elukeskkonna - teede, tänavate ja hoonete läbi mõeldud rajamisega on võimalik turvalisust tõsta ning kuritegevusega seotud riske maandada, teatas politsei- ja piirivalveamet.
Koolituse moderaatori, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Lepsi sõnul on ka Eestis võetud suund, et kuritegevuse riskidega arvestamine oleks alati detailplaneeringute osaks. Ühtset lähenemist ametkondade vahel siiski veel ei ole.
«Meie esimene eesmärk on partneritele piisava oskusteabe andmine, et tulevikus jõuda reaalselt kuritegude ennetamiseni ja vähendamiseni turvaplaneerimise võtteid kasutades,» ütles Leps.
Lisaks politseinikele osalevad koolitusel ka justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad, sisekaitseakadeemia esindajad, samuti Eesti Turvaettevõtete Liidu ja Eesti standardikeskuse turvalise linnaplaneerimise komitee liikmed.
Peaesinejad on Tampere Tehnikaülikooli professor Panu Lehtovuori, Hollandi kriminaalpreventsiooni ja kriminaalanalüüsi ekspert Paul van Soomeren ja Nokia linna ehitusinspektor Ulla-Kirsikka Vainio. Eesti spetsialistidest on kaasatud Anu Leps, Jelizaveta Sibul, Toomas Paaver ja Andres Levald.