Pikka aega ei tõstetud Eestis jäälõhkumiseks minevaid tasusid. Nüüd kui enam teistmoodi ei saa, tuleb see järsku ja kiiresti, mis välja vihastanud kõik Eesti sadamates toimetavad laevafirmad
Veeteetasude tõus vihastas laevaomanikud välja
15. november 2012, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile langes riigikogus tähtaeg, milleks oodati ettepanekuid veeteedetasusid muutva seaduseelnõu parandamiseks. Lihtsamalt öeldes käib vaidlus rahade üle, mida laevafirmad peavad Eesti riigile maksma siis kui nende laevad külastavad Eesti sadamaid. Sisuliselt käib jutt kuludest jäälõhkumisele ja jäälõhkujatele, kõik muud asjad, majakad ja navigatsioon on selle kõrval tühine. Kokku on eelarvesse planeeritud 20 miljonit eurot veeteedetasusid. Ja siit algavadki probleemid...
Üks. Raha on riigieelarvesse juba sisse kirjutatud. Laevnikud lugesid aga hinnatõusust, mis majandusministeeriumi järgi tuleb keskmiselt kaks korda, laevaomanikud ise räägivad aga ka nelja kuni kaheksa kordsetest tõusudest, alles lehest. Kaks. Tasusid pole aastaid tõstetud, nagu mõnigi teine kord on riik venitanud ja venitanud kuni lõpuks tehakse kiiresti ning ühekorraga. Kolm. Paradoksina, need kes kõige rohkem tasusid maksavad, ise seda teenust ei vaja. Näiteks on suurimaks maksjaks Tallink, aastas umbes 3-4 miljonit eurot, samas Tallinki laevad nagu viitab ka firma juhatuse esimees Andres Hunt jäälõhkumise teenust ei vaja. Laevad on lihtsalt nii suured ja sellise jääklassiga, et lükkavad jääd lahti isegi teistele laevadele. Samale asjale viitab ka 14 pealist kaubalaevastikku opereeriva Transfennica direktor Dirk Witteveen. «Meie laevad pole kunagi jäälõhkuja teenust vajanud,» kirjutab Witteveen. Ja neljandaks. Sadama- ning laevandusäri on rahvusvaheline äri. On ilmselt vähe seaduseelnõusid, mis saanud niipalju tagasisidet, kirju ja ettepanekuid kui antud veeteedetasusid tõstev algatus. Vastuseid on nii eesti, vene kui inglise keeles, nii Tallinnast, Amsterdamist kui Kopenhaagenist ja kõik need, olgu siis vastajateks transiidiärimehed, kruiisilaevnikud, kauba- või reisilaevnikud, on olnud negatiivsed. Oleme sügavalt mures, pole nõus, oleme hämmeldunud, selline on stiil.