Läti politsei tellib lennuõnnetuses hukkunud Eesti piloodi ja Vene kodanikust lennuõpilase surma täpse põhjuse väljaselgitamiseks kohtumeditsiinilise ekspertiisi.
Läti lennuõnnetuses hukkunute surma täpse põhjuse selgitab ekspertiis
15. november 2012, 23:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti politsei Riia regionaalvalitsuse esindaja Toms Sadovskis ütles BNSile, et ekspertiis selgitab välja nii hukkunute surma täpse põhjuse kui ka selle, kas nende veres oli õnnetuse ajal alkoholi või muu joovastava aine jälgi.
Sadovskis ei hakanud prognoosima, kui kaua ekspertiis aega võtab. Ta märkis, et ekspertiisi tegemiseks teeb politsei koostööd transpordiõnnetuste uurimise bürooga.
Läti transpordiõnnetuste uurimise büroo juhi Ivars Alfrēds Gaveika sõnul teeb Lätis teisipäeval juhtunud lennukatastroofi uurimiskomisjon koostööd erinevate riikide lennundusasjatundjatega, sealhulgas ka Eesti lennundusekspertidega. Gaveika ütles BNSile, et kõigepealt uuritakse õnnetuse asjaolusid Lätis, ent on võimalik, et tuleb paluda Hollandi ekspertide abi. Lätis teisipäeval puruks kukkunud lennuki mootor saadetakse uurimiseks tõenäoliselt Hollandisse.
«Me vaatame, mida saame siin teha, ent ma arvan, et tuleb kaasata välismaised eksperdid, kuna meil ei ole tehnilisi võimalusi mootori uurimiseks. Meil on leping Hollandi laboriga,» selgitas Gaveika.
Ta ei soovinud rääkida lähemalt õnnetuse võimalikest põhjustest. «On kaks võimalust – see võib olla kas tehniline viga või inimlik eksitus. Ent kõike tuleb põhjalikult uurida,» märkis ta, lisades, et tuleb analüüsida mustade kastide salvestisi. «Me küsime kõigilt osapooltelt, kaasa arvatud lennuki ja selle mootori tootjatelt Itaalias ja Austrias, võibolla soovivad nad osaleda,» sõnas Gaveika.
Lennuõnnetuse uurimiseks võib tema sõnul kuluda umbes aasta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug ütles juba teisipäeval vahetult pärast õnnetust BNSile, et Läti lennuõnnetuse uurijatel on tõenäoliselt tarvis lennuki allakukkumise põhjuste kohta infot ka Eestist ning seda infot on eestlased valmis oma Läti kolleegidele kindlasti andma.
Eesti lendur Maido Veebel ja Venemaa kodanikust lennuõpilane hukkusid teisipäeva pärastlõunal Lätis Riia lähedal lennuõnnetuses. Läti päästeameti pressiesindaja Viktorija Sembele ütles BNS-ile, et häirekeskus sai kell 15.23 teate lennukivraki avastamisest soiselt alalt Bukultis Garkalne piirkonnas. Sündmuskohale jõudes leidsid päästetöötajad neljakohalise Tecnam-tüüpi väikelennuki, mille esiosas oli kaks hukkunut.
Lennuk kukkus alla järsu nurga all ning lennuki esiosa põrkas vastu maad. Läti tsiviillennunduse agentuuri direktori Maris Gorodcovsi sõnul võib sündmuskoha esmasel vaatlusel järeldada, et lennuk ei olnud üritanud hädamaandumist. Sama lennukiga sooritas teisipäeva hommikul edukalt piloodieksami üks teine lennundusõpilane ning siis ei olnud mingeid märke lennuki võimalikust rikkest.
Gorodcovsi sõnul võis kahe inimese hukkumisega lõppenud lennuõnnetus juhtuda piloodieksami harjutuse käigus, mille ajal lülitas piloot ühe mootori välja.
Gorodcovs ütles kolmapäeval Läti Raadiole, et piloodieksami käigus on üks standartne harjutus selline, et piloot lülitab ühe lennukimootori õhus välja. «Esialgsele infole ja pealtnägijate ütlustele tuginedes võib öelda, et tõenäoliselt juhtus õnnetus hetkel, kui üks lennukimootor oli harjutuse käigus välja lülitatud,» ütles Gorodcovs.
Ta märkis, et allakukkunud neljakohaline Tecnam-tüüpi väikelennuk oli praktiliselt uus ja see võeti Läti lennundusregistris arvele tänavu märtsis. Gorodcovsi sõnul ei saanud pilootide lennukogemus selle konkreetse lennukiga olla väga suur, kuid tema kinnitusel oli eestlasest lennuinstruktor väga suurte kogemustega professionaal.