Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori uuringu kohaselt langes Reformierakonna toetus novembris viimase kolme aasta madalaimale tasemele.
Reformierakonna toetus langes kolme aasta madalaimale tasemele
16. november 2012, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui augustis toetas Reformierakonda 39, septembris 33 ja oktoobris 32 protsenti, siis novembris kukkus partei toetus 26 protsendile. Suurim oli langus keskealiste, keskmise sissetulekuga, kõrgema haridusega ning Tallinnas vastanute seas. 26 protsendist madalam oli Reformierakonna toetus viimati 2009. aasta suvel, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Opositsioonilist Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kellel augustis oli toetajaid 20, septembris 24 ja oktoobris 22 protsenti, pooldas novembris 25 protsenti küsitluses osalenutest. 23-protsendilise toetusega järgnes sotsiaaldemokraatidele Keskerakond, kelle reiting oli augustis veel 20, septembris 24 ja oktoobris 25 protsenti.
Reformierakonnaga koalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus, mis augustis oli 13, septembris 11 ja oktoobris taas 13 protsenti, tõusis novembris 17 protsendini.
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles partei toetuse vähenemist kommenteerides, et see kajastab kriitikat nii Reformierakonna kui teiste erakondade aadressil. «Valitsuse juhterakonnana kanname seda vastutust kindlasti teistest enam. Oleme toimunust õppinud, kriitika vastu võtnud ja tegeleme küsimustega, mis on hetkel aktuaalsed,» lausus ta.
Tema sõnul arutab seaduste muutmiseks avalikkuses esitatud mõtteid järgmisel nädalal Reformierakonna juhatus, samuti osaletakse kolmapäeval presidendi juures toimuval kohtumisel, kus tulevad arutlusele erakondade rahastamise, poliitilise konkurentsi ja riigijuhtimise üle tehtava järelevalve küsimused. «Reeglite muutmise kõrval kanname edasi valitsusvastutust ja töötame selle nimel, et Eesti inimeste heaolu ja kindlustunne suureneks,» lisas Kukk.
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson juhtis aga tähelepanu, et Reformierakond on võrdlemisi lühikese ajaga kaotanud kolmandiku toetusest. «Kahtlemata on rahvas andnud nüüd signaali, et 2007. aastal Andrus Ansipi 22 000 häälest alguse saanud Reformierakonna «ainuõige» ja ülbe poliitika ei rahulda enam väga paljusid,» ütles ta.
Samuti osutas ta, et uuringu kohaselt on opositsioonierakondade toetus olnud sel aastal juba üheksal kuul suurem kui koalitsiooniparteidel, mis tema sõnul näitab, et rahvas ootab muutust Eesti riigi juhtimises.
IRLi peasekretär Tiit Riisalo märkis seevastu, et koalitsiooni ja opositsiooni toetuse vahekord püsib laias laastus sama ning opositsioonierakondade pakutav poliitiline alternatiiv, mis seisneb erakorralistes valimistes ja riigieelarve ebakonstruktiivses blokeerimises, pole neile märkimisväärset toetuse kasvu toonud. «Inimestele ei tundu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna poliittehnilised lahendused siirana,» ütles ta.
Ühtlasi leidis ta, et kõik erakonnad peaksid aktiivselt ja sisuliselt kaasa lööma presidendi eestvedamisel toimuvatel aruteludel, mis käsitlevad erakondade rahastamist ja poliitilist konkurentsi. IRL toetab Riisalo sõnul ettepanekuid, mis muudavad erakondade rahastamise reeglid selgemaks ning lihtsustavad uute erakondade loomist.
Riigikogus demokraatide ühendust juhtiva Rainer Vakra sõnul võib eeldada, et Reformierakonna toetuse pideva langemise on tinginud nende järjepidev vastandumine rahvale. ««Ainult Ansip teab, mida rahvas tahab» poliitika on hoidnud opositsiooni toetuse väga pikka aega kõrgemal kui valitsuserakondade oma. Läks küll kaua, kui rahvast võõranduv poliitika hakkas jõuliselt langetama ka Reformierakonna enda toetust,» ütles ta.
Vakra märkis, et kui analüüsida reformierakondlaste viimaste päevade sõnumeid, siis on näha, et madalseisu püütakse päästa ja ka nende sõnavarasse on tekkinud terminid nagu «oleme õppinud» ja «kahetseme». Samas on sellest tema hinnangul kasu ainult siis, kui kahetsus on siiras ja sellele järgnevad ka sisulised tegevused.
TNS Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli novembris 35 protsenti.
Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles uuringufirma 24. oktoobrist 14. novembrini 901 valimisealist kodanikku.