Aprillirahutuste organiseerimises süüdistatud nõudsid eile Tallinna ringkonnakohtus riigi juhtivprokuröri Lavly Lepa taandamist. Seda vaatamata sellele, et Leppa kohtus polnud, oli hoopis tema kolleeg Triin Bergmann.
Pronksöö nelik üritas prokuröri taandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokurör Lepa taandamisega alustas Maksim Reva (33), ent kohus katkestas tema kõne. Hetk hiljem jätkas sama juttu Dmitri Linter (35), kelle sõnul pole normaalne, et prokurör Lepp kirjutas Harju maakohtu õigeksmõistvale otsusele apellatsioonprotesti, kuigi ta on asjast huvitatud siseministri Jüri Pihli abikaasa.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium – eesistuja Paavo Randma, kohtunikud Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja – ei lasknud süüdistatavatel pikalt-laialt seletada. Neile tehti üks-kaks-kolm selgeks, et rong on läinud, et nad oleksid pidanud juba ammu esitama protestile oma vastuväited ning et nüüd on neil võimalik rääkida oma rikutud õigustest kohtuvaidluste voorus.
Ent Linteri kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov oli teist meelt. Tema sõnul saab ka apellatsioonprotestile alla kirjutanut taandada. Olovjanišnikovi jutt meeldis ühele saalis istunud kuulajale sedavõrd, et too hakkas plaksutama.
«Üks kord veel ja te olete ukse taga,» lõpetas kohtunik Randma tundeküllase isetegevuse.
Kohtualuste põhjendused
Kohus jättis taandamistaotluse rahuldamata. Linter võttis taas sõna. Seekord katkestas tema jutu kohtunik Kesküla, öeldes: «Kohtuistungit juhib eesistuja, mitte süüdistatav!»
Pärast seda kuulasid töötu Reva, Linter, Peterburi tudeng Mark Sirõk (19) ja pensionär Dimitri Klenski (63) keskendunult kohtu ette kantud apellatsioonprotesti põhiväited. Et Harju maakohus on hinnanud tõendeid puudulikult, kontekstist väljarebitult ja jõudnud vale lõpplahendini.
Prokurör Bergmann lisas, et maakohtu õigeksmõistev otsus on motiveerimata, sellest kumab läbi kohtuniku subjektiivsus, ka meelsus, mis kõik kokku on viinud vale lahendini.
Tema väitel on kriminaalasjas piisavalt tõendeid, et nelik massiliste rahutuste organiseerimises või organiseerimise katses süüdi mõista. Kuna nad aga ei kujutavat ohtu ühiskonnale, polevat neid vaja ka meie seast isoleerida.
«Ma ei nõua neile reaalset vabadusekaotust, sest nad on täiesti tavalised kurjategijad,» lausus prokurör. «Kuid nad vajavad katseajal sotsiaalse abi programmi – probleemse käitumise kontrolli viha allutamisega.»
Süüdistatavate kaitsjad leidsid, et Harju maakohtu otsus on juriidiliselt korrektne ja mingi teise järelduseni poleks kohus selliste tõendite põhjal saanudki jõuda.
Kohtualused olid napisõnalisemad. Reva väitel tegutses tema teadlikult seaduse raames, Linter rääkis taas prokurör Lepast ja siseminister Pihlist, Sirõk väitis, et Naši on tavaline ühiskondlik organisatsioon.
Klenski ütles oma viimases sõnas, et politsei provotseeris aprillirahutused ning et see öö ei õpetanud kedagi. Ka rääkis ta venelaste diskrimineerimisest ning oma ema ja abikaasa emotsioonidest.
«Palun keskenduge oma apellatsioonile,» soovitas kohtunik Randma.
Külaline Soome lahe tagant
Klenski keskenduski, öeldes, et Harju maakohus päästis oma õigeksmõistva otsusega Eesti riigi.
Aplausi ei tulnud. Kohus lahkus, et kuulutada otsus 12. mail kell 10. Paarkümmend saalisistujat tõusis. Telekanalid ei kippunud kedagi intervjueerima, ka mitte end saali viimasesse pinki pressinud ja veidi umbses saalis näost lõkendama hakanud Helsingi Ülikooli õppejõudu Johan Bäckmani.
Kuigi Bäckmanil näis olevat mõningaid raskusi süüdistatavate ja nende kaitsjate venekeelsetest kõnedest arusaamisega, istus ta õnneks Sirõki ema kõrval, kes näis talle tubliks toeks olevat.