Riigikohus leidis eelmisel nädalal tehtud otsusega, et vanemate raskused igapäevaelu korraldamisel ja laste arendamisel ei anna alust laste hooldusõiguse peatamiseks ning sellises olukorras tuleks vanemaid laste kasvatamises aidata ja juhendada.
Riigikohus: raskustes vanemaid tuleks aidata ja laste kasvatamisel juhendada
19. november 2012, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus leidis menetledes avaldust kuue alaealise lapse vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks, et nii maa- kui ka ringkonnakohus peatasid asjas vääralt vanemate hooldusõiguse.
Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sealhulgas vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral.
Riigikohus leidis, et asjas ei ole esitatud ega tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust hooldusõiguse peatamiseks, seetõttu on nii maa- kui ka ringkonnakohus vääralt peatanud puudutatud isikute hooldusõiguse.
Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt hoolivad vanemad oma lastest, on laste eest hoolitsenud ning soovivad ka edaspidi laste hooldusõigust, kuid nad ei tule toime oma elu korraldamise ja laste eest hoolitsemisega ega suuda tagada laste normaalset arengut.
Olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole kolleegiumi hinnangul õige vanema hooldusõigust peatada.
Kuna aga kohtud on tuvastanud asjaolud, mille kohaselt on laste heaolu olnud peres kasvades ohustatud, ei saa riigikohus määruskaebusi täielikult rahuldada ega jätta avaldust vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks täielikult rahuldamata.
Kolleegiumi hinnangule tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, et selgitada, kas ja milliseid abinõusid on laste huvides vaja kohaldada.
«Vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada,» seisab kohtumääruses.