Ossinovski: Julgeolekunõukogu liikmeks saamine nõuab lisaressursse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO julgeolekunõukogu.
ÜRO julgeolekunõukogu. Foto: SCANPIX

ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatuse saamise korral laiendab Eesti oluliselt oma võimalusi maailmaareenil, ent riigil tuleb tõsiselt kasvatada oma diplomaatide arvu ja kompetentsi, ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu liige, politoloog Jevgeni Ossinovski usutluses BNSile.

«Kui Eesti saavutab selle staatuse, siis see laiendab meie võimalusi ning muudab meie töö loomulikult palju keerulisemaks. Meil tuleb hakata tegelema selliste teemadega, millega me praegu tegeleme minimaalselt. Välisministeeriumi praegused ressursid on üsna piiratud. Osalemine hääletustes maailma kõikide aktuaalsete probleemide üle nõuab meie välisametkonnalt tõsist arvulist ja professionaalset lisaressurssi. Kui Eesti jaoks, väga väikese endise nõukogude vabariigi jaoks oleks selle staatuse saamine märgline sündmus. See on meie jaoks tähtis,» ütles Ossinovski, kes kuulub riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonisse.

Vastates küsimusele, kuivõrd sõltuvad Julgeolekunõukogus tehtavad otsused mittealalistest liikmetest, ütles Ossinovski, et «alalistel liikmetel on muidugi tänu vetoõigusele rohkem võimu, kuid paljude küsimuste osas on näha, et riigid püüavad saavutada tulemust seda kasutamata. Me nägime seda näiteks, kui Palestiina palus endale ÜROs alalise vaatleja staatust ning seeläbi kaudselt oma iseseisvuse tunnustamist Julgeolekunõukogu kaudu. USA ja teised riigid oleksid võinud seda blokeerida, kuid neile oli oluline leida liitlasi mittealaliste liikmete hulgast, et Palestiina ei saaks vajalikku häältehulka kokku. Nii et mingi võim ja võimalus olukorda mõjutada on mittealalistel liikmetel siiski olemas.»

Rääkides Eesti šanssidest saada see staatus 2020. aastal, ütles Ossikovski: «Meie regioonist on kaks kandidaati sellele kohale, meil on otsene konkurent. Väga raske on šansse hinnata. Need sõltuvad pigem välisministeeriumist, kuidas ta suudab meie liitlastega toetuse osas kokku leppida.»

«Mis puutub aga sellesse, kas Venemaa saaks kuidagi takistada Eestil ÜRO Julgeolekunõukogus kohta saada, kui meie suhted ei normaliseeru, siis ilmselt saab küll. Kuid arvan, et Venemaad see lahing ei huvita. Me kipume enda tähtsust Venemaa jaoks üle hindama ja arvame, et mida me ka ei teeks, püüab Venemaa meid takistada. Venemaal on hulgaliselt muid probleeme, palju tähtsamaid kui Eesti,» sedastas Ossinovski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles