Eesti Matemaatika Selts valutab südant Eesti hariduse tuleviku pärast

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matemaatikaülesanded.
Matemaatikaülesanded. Foto: Sille Annuk.

Eesti Matemaatika Selts pöördus avaliku kirjaga peaminister Andrus Ansipi poole, et valutada südant Eesti hariduse tuleviku pärast.


«Selts arvab, et üldhariduskoolis õpilaste poolt omandatav haridus peab olema rajatud kolmele põhisambale - emakeelele, ühele rahvusvaheliselt levinud võõrkeelele ja matemaatikale, kui kogu teaduse ja tehnika keelele,» seisis Ansipile saadetud kirjas, teatas Eesti Matemaatika Selts.

«Oleme aru saanud, et praeguse valitsusliidu üks eesmärkidest on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi pakkuva hariduse kättesaadavuse, selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes ning Eesti teaduse arengu.»

«Selleks lubab valitsusliit üld- ja kutsehariduses tõsta reaal- ja loodusainete osakaalu õppekavades, mitmekesistada õppemeetodeid,» kirjutasid matemaatikud.

«Jälgides aga uue õppekava väljatöötamisega seonduvat, saame me aru, et need lootused ei täitu vähemalt reaalainete õpetamise osas,» tõdes selts.

Eesti Matemaatika Selts tõi välja neli põhjust, miks nende lootused ei täitu.

Esiteks on alates 1988. aastast pidevalt vähendatud põhi- ja keskkoolis õpetatavate matemaatikatundide arvu. Kui 1988. aastal kulutati matemaatika õpetamiseks 55 nädalatundi, siis praegu loodavas õppekavas on see kahanenud 44 nädalatunnini.

Teiseks vähendatakse hetkel töös oleva kolmanda kooliastme matemaatika ainekava tunnijaotuskavaga matemaatika osakaalu ka varjatud kujul, kuna tundide arvu vähendati IX klassis, tõstes seda samavõrra VII klassis. «Ei ole vaja erilist pedagoogilist vaistu mõistmaks, et VII klassis saab sama ajaga õpetada vähem kui IX klassis, sest õpilase areng pole vastavale tasemele veel jõudnud,» kirjutas selts oma avalduses.

Kolmandaks märgitakse avalduses, et matemaatika omandamiseks ettenähtud kohustuslike tundide arvu vähenemine projekteeritavas õppekavas on seda tuntavam, et siiani kompenseeriti kohustuslike tundide arvu vähenemist põhikoolis matemaatika õpetamisega ka vabade tundide arvelt.

«Käesoleva õppeaasta alguses 250 Eesti koolis läbiviidud küsitluse andmetel õpetati matemaatikat neist koolides koguni 242 ettenähtust suurema tundide arvuga, sest koolid pidasid matemaatiliste teadmiste omandamist väga oluliseks. Põhikooli uue õppekava hetkeversioonis aga vabu tunde praktiliselt polegi,» nentis selts.

Neljandaks on senistes gümnaasiumi õppekavades esitatud vaid kõigile kohustuslik ainekava. «Sellega kirjeldatud tasemelt on aga õpilastel praktiliselt võimatu jätkata tehniliste erialade ja täppisteaduste omandamist. Uus ainekava kärbib sedagi kasinat veel rohkem kui 10 protsendi võrra, 8 tunnini.»

«Arvestades seda, et põhikoolis tuleb sama tundide arvu säilimisel uute õpetamismeetodite juurutamiseks ainekavu kärpida osa materjali gümnaasiumi tasemele ülekandmise teel, muutub kohustusliku mahu raames isegi sotsiaal-, keele- ja arstiteaduste valdkonnas edasiõppimiseks vajalike matemaatiliste teadmiste õpetamine praktiliselt võimatuks,» nendib selts.

«Samas suhtub haridusministeerium sisuliselt tõrjuvalt matemaatika ainekavakomisjoni ettepanekutesse kujundada üldkohustusliku kursuse kõrvale nn lai kursus, mille läbimine tagaks Eesti noortele reaalse võimaluse jätkata õpinguid reaal-, loodus- ja majandusteaduslikes õppesuundades.»

Eelnevalt välja toodud probleemidest lähtuvalt tegi Eesti Matemaatika Selts haridusministeeriumile ettepaneku püstitada kolm ülesannet.

Kõigepealt üle vaadata ja muuta kavandatavad põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade tunnijaotusplaanid eesmärgiga näha nendes ette ühiskonna jätkusuutlikku arengut tagav kohustuslike emakeele, esimese võõrkeele ja matemaatikatundide arv ja proportsioon.

Teieks tuleks suurendada põhikooli kolmandas astme kõigis klassides nädalatundide arvu seniselt 13 tunnilt 15 tunnini.

Kolmandaks tuleks gümnaasiumi osas pakkuda õppijatele kaht nii sisult kui tasemelt erinevat matemaatika ainekava, kusjuures kõik õpilased sooritavad gümnaasiumi lõpetamiseks kahetasemelise riigieksami.

Kitsas kursus peaks andma adekvaatse matemaatilise hariduse sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas edasiõppimiseks, võimaldades mõningase enesetäiendamise teel ka ümber orienteeruda reaal- ja tehnilistele erialadele, lai kursus peaks tagama noortele reaalse võimaluse jätkata õpinguid reaal-, loodus- ja majandusteaduslikes õppesuundades nii meil kui ka välismaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles