Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse uuringust «Välistudengite ränne Eestisse» selgub, et haridusränne Eestisse on viimastel aastatel olnud stabiilne, moodustades kogurändest 12 protsenti, kuid jäädes siiski ligikaudu kaks korda alla Euroopa Liidu keskmisele 23 protsendile ning veel enam Soome 27 protsendile.
Näiteks 2011. aastal kasvas Balti riikides kolmandate riikide kodanike haridusränne 2010. aastaga võrreldes ainult Lätis, enim langes Leedus ning samale tasemele jäi Eestis. Põhjamaadest kasvas haridusränne Soomes ja Norras, kuid langes Rootsis.
Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru märkis, et Euroopa Liidus on haridusränne kasvamas üheks olulisemaks rändekanaliks töö- ja pererände kõrval. «See elavdab majandusarengut, konkurentsivõimet ning riikidevahelisi välissuhteid. Eesti peaks ka teiste liikmesriikidega konkurentsis püsimiseks haridusrändele senisest suuremat tähelepanu pöörama.»
Peamiseks takistuseks sel teel on nii Eestil kui ka paljudel teistel liikmesriikidel vähesed välisesindused kolmandates riikides, kus üldjuhul tuleb välistudengil taotleda elamisluba või õppeviisa vastavasse riiki õppima minemiseks.
Haridusrände soodustamiseks teevad riigid koostööd välistudengitele viisade väljastamisel. Näiteks Läti, kellel puudub endal saatkond Indias, teeb koostööd välistudengitele viisade väljastamisel Leedu välisesindusega Indias, Soomes on aga valitsus ette valmistamas välismaalaste seaduse muudatust, mis lubaks elamisloa taotluse esitamist ka teistele Schengeni liikmesriigi diplomaatilistele esindustele, välisteenuseosutajale või Soome aukonsulitele.
Teiseks oluliseks väljakutseks Eestile on välistudengite staatus peale õpingute lõpetamist. «Üha enam mõtlevad kvalifitseeritud tööjõupuuduse all kannatavad Euroopa Liidu riigid sellele, et hariduse omandanud üliõpilased ei lahkuks kohe vaid panustaks ka nende riigi tööturule, » ütles Valdaru.
Eurostati andmeil muudab kuni 10 protsenti ehk ligikaudu 20-35 välistudengit aastas oma staatuse Eestis õppimiselt töötamiseks. Samas uuringud näitavad, et OECD riikides jäävad keskmiselt veerand välistudengitest töötama riiki, kus nad hariduse omandasid.