Politsei- ja piirivalveamet sai järjekordses liiklusvaidluses kohtukaotuse, kui riigikohus leidis esmaspäeval, et liiklusõnnetuse põhjustamises süüdistatud veokijuht pole tegelikult süüdi.
Politsei sai järjekordses liiklusvaidluses kohtukaotuse osaliseks
20. november 2012, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidluse ajendiks sai mullu 8. veebruaril Tallinnas Lennujaama teel toimunu, kui Anari juhitud veok tabas tee servas asuvat lumevalli, kaotas seetõttu juhitavuse ja paiskus vastassuunas liikunud autole vastu külge. Põhja prefektuur leidis, et Anar oli liiklusõnnetuses süüdi, rikkus liiklusseadust ning selle eest tuleb teda karistada väärteo korras trahviga 11 trahviühiku ulatuses.
Anar politsei otsusega ei nõustunud ja viis vaidluse Harju maakohtusse, märkides, et antud kaasuse raames on koostatud kaks väärteoprotokolli, mille sisud on erinevad. «Seda arvestades on teist protokolli võimalik käsitada üksnes esimese väärteoprotokolli täiendusena. Kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt menetlusõigust, sest otsuses ei kajastu arutluskäik, millele tuginedes on jõutud õiguslike järeldusteni ja vastulauses esitatud kaitseargumente ei ole kummutatud,» seisis veokijuhi kaebuses.
Tema esindaja hinnangul on kohtuväline menetleja asunud meelevaldselt seisukohale, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus oli liiga suur ja tema juhitud sõiduk libises valitud sõidutrajektoorilt kõrvale vale kiirusevaliku tõttu. Kaebuses märgitu kohaselt võinuks menetlusaluse isiku juhitud raske veoauto lumevallilt vasakule tee telgjoone suunas libiseda ka juhi tegevusest sõltumatult. «Politsei ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et kaebaja sõitis lumevallile lauskokkupõrke vältimiseks, tegutsedes hädaseisundis. Samuti on põhjendamatult jäetud käsitlemata teeomaniku võimalik süü liiklusõnnetuse tekkimises,» märkis esindaja.
Tänavu 8. veebruaril jättis Harju maakohus politsei karistusotsuse siiski jõusse. Kohtu hinnangul ei rikkunud teine liiklusõnnetuses osalenud autojuht liiklusnõudeid, sest ta sõitis aeglaselt ja hoidis oma juhitud sõidukit võimalikult tee serva. Anari juhitud veoauto vajus aga tema juhitud sõidukist möödumisel sellele otsa. «Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. Anar rikkus nimetatud nõuet,» märkis kohus.
Kohtu hinnangul pidanuks Anar jääma teeolusid arvestades seisma ja laskma teisel sõidukil mööduda. «Jätkates liikumist ja sõites teisest sõidukist möödumiseks lumevalli, ei hinnanud Anar tee seisundit ega näinud ette asjaolu, et raske sõiduk võib lumevallilt libiseda ja teisi liiklejaid kahjustada,» lisas kohus.
Seepeale esitas Anari esindaja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis andiski õiguse veokijuhile. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes rikkumine selles, et Anari juhitud auto sõitis vale kiirusevaliku tõttu esmalt lumevalli ja paiskus seejärel sealt vasakule vastu vastassuunas liikunud auto vasakut külge. Samas ei ole nõuetekohaselt tuvastatud, et Anar rikkus liikluseeskirja nõudeid kiirusevaliku osas, märkis riigikohus.
Lahendamaks küsimust, kas Anar sõitis õnnetuse juhtumiseni viinud liiklussituatsioonis liiga kiiresti, ei piisa riigikohtu hinnangul üksnes Anari juhitud sõiduki kiiruse tuvastamisest, vaid hinnang tulnuks anda liiklussituatsioonile tervikuna. «Maakohus on leidnud, et Anar pidanuks teise sõiduki läbilaskmiseks oma veoki peatama tee parempoolses servas asuval alal juba siis, kui ta teist sõidukit esmakordselt märkas. Kriminaalkolleegium peab seda maakohtu seisukohta meelevaldseks,» seisab riigikohtu otsuses.
Riigikohtu hinnangul ei ole väärteoasja materjalidega tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumiskoht Lennujaama teel oli lumevallide tõttu sedavõrd kitsas, et vastassuundades liikuvatel autodel oleks olnud võimatu üksteisest ohutult mööduda. Tuvastatud ei ole ka seda, kas Anaril oli üldse võimalik maakohtu viidatud alal peatuda, sest ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, millal ta teist õnnetusse sattunud sõidukit märkas.
«Ei ole ka võimalik ümber lükata kahtlust, et teine sõiduk võinuks hoiduda rohkem oma suunavööndi paremasse serva ja vältida nõnda liiklusõnnetust või ka Anari vajadust oma suunavööndi paremas servas asuvale lumevallile sõita. Ülalmärgitust nähtuvalt on arutatavas väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendid. Karistades Anarit väärteo eest ilma tõendamiseseme seisukohast olulisi asjaolusid tuvastamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust,» märkis riigikohus maakohtu otsust tühistades ja väärteomenetlust lõpetades.