Eesti on üks väikseima pagulaste arvuga riike Euroopas, tänavu on riiki vastu võetud seitse pagulast, Eesti Inimõiguste Keskuse pagulaste õiguskliiniku vanemõigusekspert Anne Veerpalu sõnul oleks meil võimekust rohkemaks.
Inimõiguste keskus: Eestil oleks võimekust rohkem pagulasi vastu võtta
20. november 2012, 23:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veerpalu sõnul esitatakse Eestile võrreldes Läti ja Leeduga ka vähem varjupaigataotlusi, mis võib olla tingitud Eesti tugisüsteemide algelisusest ja pagulaste vaevalisest integreerimisest ühiskonda. Samuti võib Eestil olla ka raskesti sisse pääsetava riigi kuulsus. Lisaks pole Eestis palju põhilistest varjupaigariikidest pärit välismaalaste kogukondi ning ka seetõttu pole me atraktiivne sihtriik, märkis ta.
Küsimusele, palju võiks Eesti pagulasi vastu võtta, Veerpalu vastata ei osanud, kuid märkis, et Illuka varjupaigataotlejate keskuses olevad 35 kohta on valdavas enamuses praegu tühjad.
Teisipäeval toimunud seminaril «Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel» märgiti, et Eestil puudub ka sõltumatu piirikontroll, millest tulenevalt ei ole tegelikult teada, kui palju varjupaiga otsijaid Eestini jõuab.
Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) avalike- ja pressisuhete vanemnõuniku Ana Fontali hinnangul on kehtivaks mentaliteediks Euroopas, et põgenikega peaks tegelema naaberriigid ning asüüli otsijad saadetakse pahatihti tagasi transiitriiki või kodumaale. Ta märkis, et Euroopas oleks vaja ühtset asüülisüsteemi, mis eeldaks kõikidelt liikmesriikidelt ühtseid reegleid ja standardeid pagulastega tegelemisel.
ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) regionaalsete välissuhete vanemnõuniku Markku Aikomusi sõnul varjupaigataotlejad otsivad konkreetseid riike, kus on juba ees kogukond, sõbrad ja sugulased. Ta lisas, et asüüli otsivatele inimeste integreerimine ühiskonda eeldab keele õpet, hariduse omandamise ja töö võimalusi.
Üheksa kuu jooksul on Eestis varjupaiga saanud seitse isikut, kes on saabunud Armeeniast, Somaaliast ja Venemaalt. Sügise hakul oli Eestis menetluses veel kaheksa varjupaigataotlust. Varjupaigataotluse menetlemine kestab kuni kuus kuud.
Eurostati teise kvartali varjupaigataotluste ülevaate kohaselt esitasid kolmandate riikide elanikud tänavu teises kvartalis Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 67 120 varjupaigataotlust. Kõige vähem taotlusi ehk 40 sai Eesti. Läti sai 60, Leedu aprilli, mai ja juuni jooksul 185 ning Soome 650 varjupaigataotlust.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Eurostati andmetel oli tegu madalaima näitajaga 27 ELi liikmesriigi seas. Lätis taotles varjupaika 340 ja Leedus 535 inimest.