Politseiametniku ning video- ja helisalvestiste muutmine tõendi allikaks peaks tunduvalt lühendama väärteomenetluse läbiviimisele kuluvat aega. Praegu kulub politseinikul ühe väärteomenetluse peale ligi 45 minutit.
Uued tõendid vähendavad väärteomenetlusele kuluvat aega oluliselt
22. november 2012, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumil on valminud eelnõu, millega lühendatakse väärteomenetlusele kuluvat aega.
«Selle seadusemuudatuse eesmärk on muuta väärteomenetlus kvaliteetsemaks ja lihtsamaks, mis tähendab lihtsamalt öeldes seda, et tahame vähendada üleliigset bürokraatiat ja eksimuste ohtu, mis tuleneb inimfaktorist ja subjektiivsusest,» rääkis siseminister Ken-Marti Vaher.
Näiteks soovitakse määratleda video- ja helisalvestis seaduse tasemel tõendina. Täna see nii ei ole. Vaher selgitas, et praegu on need määratletud väärteoprotokolli lisadena, mis tähendab, et need tuleb vormistada.
«Muudame protseduuri oluliselt lihtsamaks – protokolli hakkab märkimisväärses ulatuses asendama videosalvestus,» teatas Vaher.
Vaher rääkis, et tänasel hetkel on kõik liiklusüksuse sõidukid, mis Eestis on, juba varustatud videosüsteemidega. Neid on kokku 30 sõidukit. Lisaks on 60 muud patrullsõidukit varustatud videosalvestajatega ja järgmisel aastal on kavas seda arvu tõsta.
«Meil on edaspidi plaanis kõik patrullautod varustada erinevate videosüsteemidega,» rääkis ta, lisades, et üha enam varustatakse ka kiiruskaamerad videovahenditega.
PPA korrakaitsepolitseiosakonna juht Tarmo Miilits lisas, et heli- või videosalvestiste kasutamine vähendab kohtuvaidlusi.
«Paratamatult on salvestis näiteks antud ütluste taasesitamiseks objektiivsem kui üleskirjutus,» märkis ta. «Viimase puhul on alati vaidluskoht, kas kõik sai kirja nii, nagu menetlusosaline ütles või veel enam, nii kuidas öeldut mõeldi.»
Miilts rääkis, et juba täna on näha, et kui politseil on inimese eksimusest video- või foto, siis on inimesed kiiremad oma viga tunnistama, mistõttu võib eeldada, et kui rikkumiste salvestamine kujuneb üldiseks praktikaks, siis ei kulu nii palju aega vaidlemisele.
«Muudatuste jõustumine ei tähenda kindlasti seda, et kohe kõik paberil tehtav töö ära jääks. Pigem luuakse sellega üks uus võimalus menetlustoimingute läbi viimiseks,» lisas ta. «Kindlasti peavad ka toimingute heli- või videosalvestamise puhul olema täidetud kõik menetlusnormid – näiteks menetlusalusele tema õiguste tutvustamine jne. Lihtsalt öeldes peavad kõik täna protokollil olevad infoväljad olema kajastatud ka salvestusel.»
Miilits seletas, et eelnõus on uus ka põhimõte, et politseinik, kes fikseeris seaduserikkumise, saab olla edaspidi ise tõendi allikaks hoiatamismenetluse otsuses, kiirmenetluse otsuses või väärteoprotokollis.
«Tänase väärteomenetluse seadustiku kohaselt pole politseinikul, kes näeb sõidukijuhi poolset rikkumist (st väärtegu) pealt mõistlik ise menetlust läbi viia, sest väärtegu menetleval ametnikul ei ole lubatud anda ütlusi selle kohta, mida ta nägi,» selgitas Miilits.
Seetõttu peab väärtegu menetlema teine politseinik, kes vormistab paarimehe kui tunnistaja ütlused rikkumise kohta. Isegi kui mõlemad politseinikud rikkumist nägid, saab tõendi allikaks neist vaid üks.
«Ehk seadusemuudatus ei anna mitte niivõrd politseiniku sõnale kaalu juurde, kui annab menetlust läbi viivale ametnikule hääle,» märkis Miilits.
PPA registreeris 2011. aastal 213 890 väärtegu, neist liiklusseaduse alusel toimepandud rikkumisi 150 877.
«Muudatusega vähendame aega ja ressursse, mis väärteomenetlusele kuluvad ja praeguse arvestuse kohaselt peaks vähenemine olema kuni kahekordne,» prognoosis Vaher. Nimelt kulub praegu ühe väärteomenetluse peale kiirmenetluses ligi 45 minutit. Võidetud aja võrra peaks Vaheri sõnul kasvama järelevalve maht.
Ka Miilits nentis, et mida vähem on politseinik hõivatud bürokraatia või muude vormiliste toimingutega, seda rohkem tööminuteid saab ta kasutada reaalseks avaliku korra või liiklusohutuse tagamiseks.
Vaher avaldas lootust, et muudatus võetakse vastu hiljemalt kevadel.
Mis muutub?
PRAEGU:
Praeguse regulatsiooni kohaselt peab videosalvestatu olema kantud väärteomenetluse protokolli, seal piisava põhjalikkusega kirjeldatud või peab olema vaadeldud ja koostatud asitõendi vaatlusprotokoll.
MUUDATUS:
Oluline on eelkõige tegu. Näiteks, kui sõiduki kiiruse mõõtmise käigus on mõõtetegevus videosalvestatud ja videosalvestise abil on võimalik tõendada väärteo toimepanemist, siis on see salvestis kasutatav edaspidi tõendina ilma eraldi protokollimata.
PRAEGU:
Kohtuvaidluste korral on sagedased olukorrad, kus väärteo toimepanemise tõendamisel tekivad vaidlused tõendatuse osas. Need olukorrad on tinginud kunstlikult situatsiooni, kus näiteks liiklusalaste rikkumiste puhul politsei üks paarimees kuulab üle teist seoses toime pandud rikkumisega, et olukord fikseerida ja piisavalt tõendeid võimaliku vaidluse tarbeks vormistada.
MUUDATUS:
Kohtuvälise menetleja ametnik (näiteks politseiametnik), kes fikseeris näiteks riikliku järelevalve käigus kiiruseületamise või fotografeeris, videosalvestas lahtise turvavööga sõidu või mõne sarnase rikkumise, saab olla ise tõendi allikaks samal ajal ka menetledes väärtegu. Ta ei saa olla kohtuvälise menetleja esindaja antud asjas, küll aga saab olla tunnistajaks.
PRAEGU:
Juhul, kui fikseeritakse näiteks mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, siis tehakse päring liiklusregistrisse, kust saadakse konkreetse isiku juhtimisõiguse või selle puudumise kohta väljavõte. See väljavõte lisatakse väärteoasja materjalide juurde ning seda käsitletakse asitõendina.
MUUDATUS:
Juhul, kui väärteo toimepanemise tõendiks on registriandmed, mis omavad õiguslikku tähendust, siis ei pea tegema eraldi väljatrükke ja käsitlema neid asitõendina.
PRAEGU:
Menetlusdokumendid on kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll, menetlustoimingu protokoll ning kohtuvälise menetleja määrus ja otsus. Menetlustoimingu heli- ja videosalvestamist kehtiv õigus ette ei näe.
MUUDATUS:
Võimalus menetlustoimingu protokolli asendamiseks menetlustoimingu heli- ja videosalvestamisega, mis aitab säästa menetlusele kuluvat aega ja tõsta kvaliteeti.