1930.–1950. aastateni tarbiti Soomes ühe inimese kohta rohkem heroiini kui kusagil mujal maailmas ning praegu üliohtlikuks peetavat meelemürki oli koduapteekides, kuna seda peeti oivaliseks köharavimiks ja valuvaigistiks.
Soome oli 1950ndateni maailma suurim heroiinitarbija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See ja paljud teised üllatuslikud faktid sisalduvad eile avaldatud esimeses põhjalikus ülevaates tugevate narkootikumide tarbimise kohta Soomes alates 19. sajandist 1950ndateni, vahendas Helsingin Sanomat.
Raamatu autor, 46-aastane Soome ajaloodoktor Mikko Ylikangas uuris haiglate, sõja- ja politseiarhiive ning avastas, et kodusõja ja Teise maailmasõja üle elanud soomlaste seas olid meelemürgid nagu oopium, morfiin ja heroiin üldlevinud. Üldiselt tarbiti narkootikume ravieesmärgil, kuna need leevendasid tuberkuloosi, magamatuse, ärevuse ja sõja mõjusid.
Retseptiravimit heroiini peeti omamoodi supermedikamendiks, mida sisaldavaid arstimeid võtsid nii noored kui vanad. Heroiini sisaldas ka populaarne köharavim Pulmona, mida tarbiti suures koguses, sest tuberkuloos oli Soomes suur terviseprobleem kuni 1950ndateni.
Ylikangas toob välja kolm põhjust, miks Soomes erinevalt muust Euroopast nõnda palju heroiini tarbiti. «Heroiin oli hea ravim hingamisteede haiguste vastu – ja Soomes jagus neid seoses tuberkuloosiepideemiaga. Teiseks oli see odavam kui sarnased arstimid ning kolmandaks ei väljunud ühiskondlikud probleemid seoses ravimite kuritarvitamisega Soomes kontrolli alt,» tõdeb Ylikangas. (PM)