Kõigil on kitsas käes ja nii ka haigekassal, kes sel aastal vähendas haiglatel ravijuhtude arvu. Inimesele tähendab see aga ravile pääsemiseks pikemat järjekorda.
Haiglate kõhn rahakott pikendab ravijärjekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem puudutas haigekassa kärbe neid haiglaid, kus on rohkem statsionaarset kui ambulatoorset ravi. Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhi Boris Kirti sõnul tähendab see inimesele arstiabi kättesaadavuse halvenemist ja ravijärjekordade pikenemist.
Ravijuhtude vähendamisega pidid leppima kõik haiglad, kes rohkem, kes vähem. Ravijuhu maksumus on igal haiglal erinev, sest see sõltub plaaniliste ja erakorraliste haigete arvust ning sellest, kui palju on haiglal erialasid.
«Me teame, et kõigil on kitsas käes,» ütles Kirt, kellel ravijuhtude arvu vähendamine on haiglatest suurim – 13 protsenti. Haigekassaga läbirääkimisi pidav LTKH pole aga oma lepingut veel kinnitanud.
«Meie naistekliinik, nakkuskeskus, neuroloogia on Eestis sisuliselt liidrid,» luges Kirt üles valdkonnad, kust kindlasti ei saa ravijuhte vähendada. «Sellega peab haigekassa arvestama, sest kui ikka nakkuspuhang tuleb, siis ta tuleb ja midagi ei ole teha.»
Tallinna lastehaiglas on tänavu raha 1500 ravijuhu võrra vähem kui möödunud aastal. Kui aga ravijuhud ja nende maksumus vähenevad, saab haigla osutada ühe ravijuhu raames vähem teenuseid. «Lõikused on kallid ja võib tekkida olukordi, kus peame ühe või teise asja edasi lükkama,» märkis lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv.
Operatsioonide pealt kokku hoida ei saa ja seepärast tuleb vähendada uuringuid või voodipäevi.
«Loomulikult on parem kokku hoida kergemate haiguste pealt,» ütles Riikjärv, tuues näiteks, et kui laps on nädal aega palavikus olnud ja köhib, siis ei pea ehk ilmtingimata tellima röntgenipilti, võib-olla saab selletagi diagnoosi täpselt määrata.
Samuti seavad haigekassa vähendatud ravijuhud piirangud haiglatele uue aparatuuri ostmiseks. Valdkondi, kust raha rohkem või vähem ära võtta, Riikjärve sõnul eelistada ei saa. Pigem tuleb vaadata kriitilisema pilguga kõigele korraga.
Põhja-Eesti regionaalhaiglal on ambulatoorse ravi juhud vähenenud vaid 0,2 protsenti, statsionaarsed aga tervelt 5,6 protsenti. «Muidugi ei saa haigla rahul olla mingisugusegi tagasiminekuga ravijuhtude arvus, sest ega haigestumine ei ole pelgalt inimese otsustamise küsimus,» ütles haigla juhatuse liige Meelis Roosimägi.
Tema sõnul on aga eriti oluline, et onkoloogia ja kardioloogia ravijuhtude arv sel aastal paari protsendi võrra isegi kasvab. «Sellevõrra on aga teistel erialadel tagasiminek siis ka suurem,» ütles ta.
Maksulaekumiste vähenemist aga ei saa panna haigekassa süüks. «Ja väike lootus on, et haigekassa jooksvad reservid tulevad ikka kasutusse, sel juhul ei vähene ravi kättesaadavus nii oluliselt,» lisas Roosimägi. Haigla rahakitsikuse tõttu oma uue korpuse ehitamist seisma jätta ei kavatse, see on plaanis lõpetada käesoleva aasta lõpuks.
Läänemaa haigla ravijuhi Kai Tennisbergi sõnul mõjutab ravijuhtude vähenemine eelkõige haiglasse pääsemist ja pigem suunatakse inimesed ambulatoorsele ravile. «Kui asjale mõistlikult läheneda, siis ühe statsionaaripäeva eest saab mitu inimest rohkem ravi ambulatoorses ravis,» ütles Tennisberg.
Läänemaa haiglas vaadatakse kriitiliselt üle lisatasud ja peatatakse suuremad investeeringud. Peamiselt hoitakse kokku ehitamise ja remondi pealt.
Ida-Tallinna keskhaiglal väheneb statsionaarne arstiabi tervelt 3000 ravijuhu võrra. Ja kuigi ambulatoorsete teenuste lepingumaht on veidi kasvanud, võivad haigla juhatuse liikme Kuldar Kuremaa sõnul eriarstiabi järjekorrad pikeneda. «Juba seetõttu, et arstiabi soovijaid on järjest rohkem, lisaks on tänavu ka hinnad muutunud,» ütles ta.