Pensionimaksete külmutamine jäi valitsuses otsustamata

Foto: Priit Simson

Valitsuserakondade liidrid pensionimaksete külmutamise osas eile kokkuleppele ei saanud ja arutelu jätkub täna hommikul, kuid riiki ähvardab seitsme miljardi kroonise kärpe vajadus veel sel aastal.

Valitsuserakondade liidrid kogunesid eile pärastlõunal, et arutada rohkem kui nädala avalikkuse meeli kütnud pensionimaksete külmutamise kokkulepet. Kokkulepet eile veel ei tulnud. Kõneluste taustaks on poliitikuil teadmine, et halvemal juhul vajavad riigi kulutused tänavu seitsme ja tuleval aastal 13 miljardi suurust parandust. Viimaseks kõlbavad nii kulude kärpimine kui ka uued maksud.

«Kõik koalitsiooni pooled saavad aru, et riigil ei ole raha sissemaksete tegemiseks pensioni teise sambasse ja külmutada tuleb kaheks aastaks,» kommenteeris läbirääkimisi peaminister Andrus Ansip. «Küsimus on, kuidas hiljem, kui majandus kasvama hakkab, käituda, kuidas hüvitada tegemata jäänud sissemaksed pensionifondidesse.»

Ansipi sõnul on osalised eriarvamusel selles osas, et millal hakata maksma pensionifondidesse tavalisest suuremat osa sotsiaalmaksust. Kõne all on võimalused, et praeguse asemel, kus töötaja maksab kaks protsenti oma palgast ja riik neli protsenti töötaja sotsiaalmaksust, võiks mingi aja maksta inimene kolm ja riik viis või kuus protsenti.

Ansip viitas ka uuringule, mille järgi on meie teise samba pensionifondide valitsemistasud Ida-Euroopas ühed kõrgemad. «Kui valitsemistasusid 0,2 protsendipunkti võrra kärpida, siis ei kaota tulevased pensionärid ka mitte midagi maksete külmutamise ajal,» lausus valitsusjuht.

Pensionimaksete külmutamine peaks andma valitsussektori puudujäägi vähendamise heaks tänavu 1,6 ja tuleval aastal vähemalt kolm miljardit krooni.

Töötuskindlustusmaksu tõus praeguselt 0,9 protsendilt kolmele protsendile peaks tasakaalule lisama veel umbes 600 miljonit, vedelkütusevaru kokkuhoid 400 miljonit ja Eesti Raudtee aktsiakapitali sissemakse tegemata jätmine üle 300 miljoni krooni.

Pensionimaksete külmutamise vastu selle aasta 1. maist on teravalt pangad, pangandusjärelevalve ja osa valitsusse kuuluvast Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Külmutajate argumendi võttis kokku riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi: «Kiire euro saamise korral on meie pensionid tulevikus palju suuremad isegi juhul, kui ajutiselt teise sambasse maksed peatada.»

Eile riigikogu ees kõnelnud rahandusminister Ivari Padar kinnitas, et valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on üleminek eurole 1. jaanuaril 2011.

«Üks, mis on selge: töö tuleb teha, 2009. aasta eelarve ja 2010. aasta eelarve peab mahtuma Maastrichti kriteeriumidesse,» selgitas Padar valitsuse eelarvelisi eesmärke. «Kui see on tehtud, siis on meil võimalus eurotsooniga liituda. Tõesti, soov ei ole paha, sellega liitumine võiks olla ka varem, aga ma pigem pean esimeseks tõenäosuseks siiski 1. jaanuari 2011.»

Lähiajal pole aga välistatud ükski maksutõus või -muudatus. «Selleks et lahendada 2009. aasta eelarve küsimused, 2010. aasta eelarve küsimused ja 2020. aasta eelarve küsimused, tuleb selgelt kõik tänased ankrud kõrvale panna ja vaadata otstarbekaid lahendusi,» jätkas Padar. «Selge, et maksuteema laual on, ainult kärbetega neid probleeme ei lahenda. Millised poliitilised otsused tulevad – rahandusministeerium hakkab jälgima. See on lähiaegade otsustamise küsimus.»

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles eile Postimehe majanduskonverentsil, et tõenäoliselt täitub majanduskasvu riskiprognoos, tuues selle aasta languseks kümme ja tuleva aasta SKT vähenemiseks veel viis protsenti.

Prognoos

•    Valitsussektori 2009. aasta eelarvepuudujäägiks kujuneb baasprognoosi kohaselt 2,9% SKTst ning 2010. aastal 7,5%.
•    Vastavalt riskistsenaariumile kujuneb valitsussektori eelarvepuudujäägiks 2009. aastal 6,1% SKTst ning 2010. aastal 9,4% SKTst.
•    Viimasel juhul kahaneb majandus vastavalt 10% ja 5% tuleval aastal.
•    Eurotsooni saamiseks tuleks arvestada kärbetega, kus üks SKT protsendipunkt on umbes 2,2 miljardit krooni.
Allikas: rahandusministeeriumi prognoos