Euroopa Parlament võttis täna vastu Tunne Kelami koostatud Euroopa Liidu küberjulgeoleku ja -kaitse raporti.
Europarlament võttis vastu Kelami koostatud küberjulgeoleku raporti
22. november 2012, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raporti vastuvõtmise poolt hääletas 454 saadikut, vastu oli 39 ning erapooletuks jäi 96 saadikut.
«Seni on Euroopa Parlament tegelenud rünnakutega infosüsteemide vastu ning internetiühenduste ja -vabaduste turvamisega,» ütles Tunne Kelam. «Käesoleva raportiga esitatakse nägemus ühtse küberjulgeoleku probleemidest ja vajadustest, mida laiendame ka küberkaitsele.»
Raport, mille algatajaks on parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjon, taotleb Tunne Kelami sõnul Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimaluste paremat kasutamist.
«Meie jaoks on murettekitav niihästi otsustajate kui ka tavakodanike ebapiisav teadlikkus küberruumi ohtudest, mis kasvavad uskumatu kiirusega,» tõdes raporti autor. «Oleme märkamatult jõudnud olukorrani, kus küberrünnakud ei tähenda lihtsalt infosüsteemide blokeerimist, vaid võivad tõsiselt kahjustada riikide strateegiliste taristute toimimist, halvates nii elutähtsaid valdkondi.»
Tunne Kelam kutsub Euroopa Liidu liikmesriike viima kiiremas korras lõpule rahvuslike küberjulgeolekustrateegiate koostamine, mis on lubamatult veninud. Sellega peab kaasnema kokkulepe kohustusliku koostöö miinimumtasandi suhtes.
Samuti tuleks suurendada Euroopa Kaitseagentuuri ning Euroopa Infoturbe Agentuuri rolli, mis lihtsustaks liikmesriikide vahelist koostööd ning aitaks liikmesriike küberkaitse strateegiate arendamisel.
«Siiani on ainult kümnel liikmesriigil nimetatud strateegia olemas,» ütles ta.
Raport rõhutab kolme võtmeteemat. Need on esiteks vajadus lülitada riskianalüüsidesse ja hädaolukordade lahendamise kavadesse igal tasandil ja ka erasektoris küberkriisi ohjamise mõõde, teiseks luua raamistik avaliku ja erasektori koostööks, mis suurendaks vastastikust usaldust ning tagaks kiire teabevahetuse ning kolmandaks alustada laialdase küberhügieeni alase koolitustegevusega, mis hõlmaks ametnikke nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil ning kajastuks koolide õppekavades.
Raport juhib tähelepanu vajadusele käsitada küberjulgeoleku mõõdet kõigi kolmandate riikidega toimuvate läbirääkimiste ja lepingute koostisosana ning kutsub üles tõhustama USA ja Euroopa Liidu küberjulgeoleku-alast koostööd.
«Kõige selle juures ärgem unustagem põhilist, et osa Euroopa Liidu liikmesriike pole siiani ratifitseerinud isegi Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni, mis on tänini säilitanud oma praktilise tähtsuse rahvusvahelise küberjulgeolekualase koostöö raamistikuna,» ütles raporti autor.
Tunne Kelami raport on esimene Euroopa Parlamendi algatus, mis käsitab küberjulgeoleku ja -kaitse väljakutseid terviklikult ning kutsub üles kujundama kõikehõlmav Euroopa Liidu küberjulgeoleku- ja kaitse strateegia.
Raport soovitab kokku leppida küberjulgeoleku ja -kaitse ühtsete definitsioonide suhtes ning rõhutab Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide tegevuste koordineerimise otsustavat rolli küberjulgeoleku ja -kaitse tõhustamisel.