Novembri algul jõudis Politsei- ja piirivalveameti peamajja Tallinnas tehnikapark, mis ühendab Eesti üle-Euroopalisse võrgustikku, andes meie piirikaitsjatele võimaluse reaalajas kogu liidu piiridel toimuval silma peal hoida.
Eesti piirivalve näeb peagi kogu EL-i piiri reaalajas
25. november 2012, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samm, mille võrra piirivalvurid seeläbi edasi arenevad, pole väikeste killast. Kui seni suhtlesid Euroopa piirivalved omavahel valdavalt e-kirja teel, siis nüüd asendub see vahetu arvutisuhtluse ja videokonverentsidega, millele aitab kaasa ekraanil pidevalt uuenev olukorrapilt.
Seda võimaldab Euroopa piirijälgimissüsteem EUROSUR, mida Tallinnas Pärnu maantee PPA peamajas alates 7. novembrist testitakse. Piltlikult öeldes on EUROSURi eesmärk Euroopa piirivalvete nägemisulatused omavahel ühendada.
Koostöö viljad
Üks tulevikueesmärke on integreerida süsteemiga piirivalvete mehitamata lennukid ja jagada nende kogutavat videopilti omavahel.
Selleks kannavad iga riigi piirivalvekeskused kaardile kõik nende vastutusalal piiripunktide vahelisel territooriumil tuvastatud piiririkkumised, nagu näiteks ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo, võltsitud dokumentide kasutamise aga ka merereostuse ja merepääste juhtumid.
Teave ei tule mitte üksnes vormikandjailt piirijoonel, vaid selleks panustavad ka koostööpartnerid ja sideohvitserid kolmandates riikides väljaspool ELi piire. Suure osa kogutud teabest jagavad riigid omavahel ja nii joonistub iga riigi piirivalvekeskuse monitoridele peaaegu ilma viiteajata üldpilt Euroopa piiriturbest.
Iga olukorrapilt koosneb omakorda kolmest kihist – juba toimunud sündmused, käimasolevad piirikontrolli operatsioonid ning teabe analüüs.
Eesti koordinatsioonikeskuse juht Aleksandr Lind ütles Postimehele, et kasud sellest süsteemist on laiemadki, võimaldades reageerida kiiremini, hoides samal ajal kokku inimressurssi ja säästes raha.
Nõela heinakuhjast enam ei otsita
Praktikas võiks süsteem tööle hakata näiteks nii, et kui Läti või Vene poole piirivalved on tuvastanud jäljed Eesti suunal liikuvatest ebaseaduslikest piiriületajatest, ei hakata neid enam jälitama, vaid antakse teave eestlastele üle. Vastavalt tõenäolisele piiriületusalale antakse Tallinna PPAst info edasi prefektuuride piirivalveosakondadele, kes omakorda suunavad selle ühele ligi 30st piirivalvekordonist. Sealne ülem otsustab seejärel, kus ja millal ta oma meestega sisserändajate tee tõkestama peab.
«Teine näide - kui jagame Soome piirivalvega näiteks infot Vene Föderatsiooni kodanikust, kelle meie otsustasime Narva piiril tagasi Venemaale saata, siis soomlane näeb seda kaardilt, ja teab, et järelikult ta võib üritada tulla uuesti kas Soome või Läti kaudu,» kirjeldas Lind sagedasti esinevat praktikat.
Just seda sisserändajad üritavadki – leida piiril nõrgimalt kaitstud koht ja see «sisse töötada». «Näiteks kui meil on koostöö Vene piiriga hea, siis Lätil ei pruugi see nii olla. Sisserändajad võivad imbuda sealt ja üritada minna Soome ja Rootsi juba meie kaudu. Tänu naaberriikide hoiatusteadetele oleme siin reisisadamas ja lennujaamas kinni pidanud isikuid, kellest meid on teavitatud. Nüüd saame veel operatiivsemalt seda teha,» ütles Lind.
Üks võimalikke vaateid EUROSURi süsteemis kujutabki visuaalselt intsidentide sagedust, näidates kätte kohad, kus surve piirile on kõige suurem.
Postimehe külaskäigu ajaks oli süsteemi testperiood kestnud pea kaks nädalat ning Euroopa kaardile tekkinud tosin piiriintsidenti. Värskeim neist pärines Ungari idapiirilt, kus võltspassidega võeti vahele Schengeni ruumi tungida tahtnud seitse pakistanlast ja üks afgaan.
Tulevikus on silmad kõikjal
Lind selgitas, et just Lähis-Ida ja Aafrika ebaseaduslikud sisserändajad on need, kes Euroopa piirivalvele kõige enam peavalu valmistavad. Tulipunktid on hetkel Kreeka, Türgi, Hispaania ja Balkani maad, kus piirivalved teevad pidevalt ühisoperatsioone. Siin kulubki EUROSURi süsteem marjaks ära, sest nüüdsest on võimalik näiteks Aafrikast Euroopasse rändajate laev satelliidipildiga üles leida, seda jälgida ja vastavalt liikumismarsruudile vastutust riikide vahel üle anda.
EUROSURi juhib Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur ehk FRONTEX. Süsteem hakkab ametlikult täistuuridel tööle 2013. aasta oktoobris.
Lind selgitas, et EUROSURi arendatakse pidevalt edasi. Üks tulevikueesmärke on integreerida süsteemiga piirivalvete mehitamata lennukid ja jagada nende kogutavat videopilti FRONTEXiga. Nii saavad olukorral silma peal hoida korraga mitme riigi piirivalved ja praegune topelttöö jääb minevikku.