/nginx/o/2012/05/07/1090448t1h544a.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder soovitab justiitsministeeriumil täiendada väärteoprotokolli märkega, et inimesed saaks sealt selgelt aru, et neile ei toimetata karistusotsust koju, vaid nad peavad ise menetleja juurde sellele järgi minema.
Õiguskantsler: väärteoprotokollis peaks olema kirjas, et otsusele tuleb ise järgi minna
26. november 2012, 20:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes oli pahane, et pidanuks ise munitsipaalpolitseisse talle rikkumise eest määratud väärteootsusele järgi minema ning küsis, kas see pole põhiseaduse vastane, et ta sai trahvist teada alles kohtutäituri käest. Selleks hetkeks olid trahvile lisandunud ka täitekulud.
Õiguskantsler on sarnaseid kaebusi varemgi saanud ning asunud menetluse tulemusel seisukohale, et kodanikele võib selline lahendus tülikas olla, kuid see ei ole põhiseadusega vastuolus.
Teder selgitas kaebajale saadetud vastuses, et see, et trahvi või muud karistust ei määrata kohe pärast väärteoprotokolli tegemist, on tegelikult suunatud isiku õiguste paremale kaitsele ning sellele, et väärteokaristus ei oleks kiirkorras ja pelgalt osalise info alusel langetatud otsus.
«Idee kohaselt on isikule antud enne otsuse tegemist (kas esinevad kergendavad või raskendavad asjaolud, kas karistada või mitte ning mil viisil) veelkord võimalus esitada oma vastulaused, selgitused ja tõendid ning antud ka võimalus toimikuga tutvuda,» selgitas Teder.
«Kohtuvälise menetleja otsuse koopia igale menetlusosalisele posti teel – nt tähtkirjana – kättetoimetamine võib menetlust sageli oluliselt pikendada ning suurendada menetluse kulusid. Seega aitab väärteomenetluse seadustikus sätestatu, mille kohaselt isik on kohustatud ise minema teatavakstegemiseks otsusele järgi, kahtlemata kaasa riigi kulude kokkuhoiule,» leidis õiguskantsler.
«Paraku näitavad aga samas küsimuses minu poole korduvad pöördumised seda, et endiselt ei saada väärteomenetluse seaduse paragrahv 70 ja väärteoprotokolli olemusest alati õigesti aru,» nentis Teder soovituskirjas justiitsministrile.
Seepärast leidis õiguskantsler, et isikute teadlikkuse tõstmisele võib kaasa aidata see, kui väärteoprotokolli näidisvormi andmeid täiendataks viisil, millest tulenevalt on õigusalaste teadmisteta isikul võimalik suuremate raskusteta asja olemusest ja edasisest käigust aru saada.
«Seetõttu palun Teil kaaluda väärteoprotokolli näidisvormi muutmist ning sellel lihtsas keeles selgitamist, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata, kohtuväline menetleja langetab igal juhul lahendi (karistusotsuse) ja selle tegelik kättesaamine (järeletulemine) on isiku jaoks määrava tähendusega,» kirjutas Teder.
«Samuti võiks veelgi selgemalt esitada teabe selle kohta, et karistusotsuse tegemisel pööratakse see sundtäitmisele täitemenetluse kaudu,» lisas õiguskantsler.