Kaitseväe peastaap tähistas täna oma 94. aastapäeva Männiku lasketiirus korraldatud laskepäeva ja sellele järgnenud piduliku rivistusega, kus kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe tõstis esile julgeolekukeskkonna pidevat muutumist ning rõhutas õppimise vajadust.
«Kaitsevägi on üks väheseid organisatsioone, kus igaühel on kuni ca 60 eluaastani võimalik ja lausa kohustuslik õppida. Julgustan kõiki kaitseväelasi omandama sõjalise hariduse järgmist astet, täiendama end erialastel kursustel ja koolitustel,» rääkis kolonel Hoppe.
Rivistusel tunnustas peastaabi ülem aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke, kellest viite autasustati kaitseväe peastaabi teeneteristiga kohusetundliku ja eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest.
Laskepäeval lasid peastaabi ohvitserid ja allohvitserid püstolit Heckler&Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt, tehes kummastki relvast 10 lasku.
Püstolist laskmises oli parim major Argo Reidla 91 punktiga, teist ja kolmandat kohta jagasid kolonelleitnant Boris Püssa ning kapten Viljar Kurg 89 punktiga.
Automaadist laskmises jagasid paremuselt esimest ja teist kohta major Raul Järviste ning leitnant Aivo Traks kumbki 84 punktiga, kolmandaks tuli kolonelleitnant Kaupo Rosin 81 punktiga.
Lisaks korraldati huvilistele kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvade, sealhulgas hiljuti Norrast hangitud uute 9mm püstolkuulipildujate MP5 A2 ja 40 mm automaadialuse granaadiheitjat HK 79 N tutvustus.
Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui ajutine valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots.
Tänane kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.