Aasta ja kaks kuud tagasi tappis Sindis kohalik pereisa ja ettevõtja Valdek 21-aastase Karmo, nüüd aga on kevadel süüdimatuks tunnistatud tapja vaba mehena tagasi oma kodus.
Süüdimatuks tunnistatud tapja kõnnib taas kodukohas ringi
28. november 2012, 22:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid hiljuti tehtud seadusemuudatuse alusel on kümneid psühhiaatrilisele sundravile määratud inimesi koduravile saadetud, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija».
Mullu 10. septembri õhtul peeti Sindis Sambla tänaval sünnipäevapidu. 18-aastaseks saanud Priit Muskat oli koduaeda kutsunud umbes 20 sõpra. Piduliste kinnitusel kõva lärmi ja probleeme ei olnud ning ka kõikide naabritega oli räägitud, et pidu toimub.
Kella 21.30 ajal, kui pidu oli kestnud mõni tund, tormas äkki õue Muskati vastasmajas elav 57-aastane Valdek. Ja see polnud lärm, mis naabrimeest häiris. Nagu ta ise hiljem väitis, läks ta marru hoopis seetõttu, et mingid poisid tegid tema auto juures pilti.
«Mul mingid sõbrad tegid tänava peal mingeid pilte. Ta auto jäi vist sinna peale ja siis läks ta arvatavasti selle peale närvi,» meenutas Muskat.
Eeluurimisel taastati vaid loetud minutid kestnud traagiliste sündmuste käik detailselt. Nagu selgus, tormas Valdek õue hetkel, kui tänaval pilti teinud poisid olid juba peole tagasi läinud. Seepeale läks naabrimees otsejoones Priit Muskati koduaia taha. Ta karjus kõige lähemal seisnud Jannole, kes ei teadnud pildistamisest midagi, et too aia juurde tuleks. Valdek haaras Jannol kõri juurest riietest kinni ja tiris poisi poole kehaga üle aia tänavale.
Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi.
Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin korraldate, tahate ka saada või?» Poisid ei jõudnud Valdekule midagi vastata, sest mees tegi kohe noaga löögi Oliveri kõhu suunas, kuid Oliver jõudis taganeda. Samal ajal liikus Karmo Valdeku paremale küljele ja vanem mees lõi poisile noaga kaks korda selga ning jooksis sõnagi lausumata tagasi oma koju.
Ehkki Priidu meedikust ema üritas Karmot elustada, olid tema vigastused nii rasked, et 21-aastane poiss suri sekundite jooksul. Samal ajal peitis poisi tapnud Valdek kodus noa keldrisse, helistas ise politseisse ning jäi oma naisele sõnagi lausumata elutuppa ootama, kuni ta kinni võeti. Mõistagi hakkasid uurijad koheselt vastust otsima, miks üks pealtnäha mõistlik ja terve pereisa, kel on tublid pojad, korralik kodu ja töötav firma, järsku nii mõistusevastaselt käitus.
Valdeku kaitsja, vandeadvokaat Aadu Lubergi sõnul ei olnud mehel varem konflikte hukkunud noormehega, vaid mõned arusaamatused ja konfliktid naabritega.
Valdeku poeg väitis uurijale, et naabermajas käinud noored kiusasid tema isa: hoovi visati pudeleid ja loobiti lumepalle. Valdek ise väitis, et maja ees pildistamine oli poiste järjekordne provokatsioon, millega üritati ta õue meelitada, et talle kallale tulla. Seetõttu haaras ta ka kööginoa ja läks end õue kaitsma. Naabermajas elav Priit Muskat peab aga jutte narrimisest ilmseks liialdusteks.
Nii Karmo isa Heino Pajuse kui ka Priit Muskati sõnul oli Valdek vähemalt varem rahulik mees, kes ei olnud vägivaldne.
Heino ja tema pojalt elu röövinud Valdek on lapsepõlve tuttavad, koolivennad ühest Pärnumaa alevist, hiljem kolisid nad koos Sinti. Kui nägid, siis jutustasid ja kui vaja, siis aitasid üksteist, sest tegelesid mõlemad transpordiäriga. On mõttetu kirjeldada, kui suur lisahoop see isale oli, et just tema lapsepõlvetuttav Karmo tappis.
Mees tunnistati süüdimatuks
Nii Karmo isa Heino Pajus kui ka õde Gerli Vaino olid kindlad, et Valdek läheb tapmise eest kohtu alla.
«Alguses meile väideti, et ei ole mingisugust kahtlust: inimene on täiesti enesele arusaadavalt selle teo toime pannud ja sellel oli väga palju pealtnägijaid. /.../ Uurijate sõnul oli siis samuti tegemist täiesti adekvaatse inimesega,» rääkis ohvri õde.
Selle aasta alguses aga selgus ootamatult, et Karmo tapja üle ei hakata kunagi kohut mõistma.
«Kui hakkas kohtuaeg lähenema, siis teavitati meid, et inimene on psüühiliselt haige, isegi ei ole võimeline kohtusse ilmuma ja see oli meie suureks hämmelduseks,» tõdes Gerli Vaino.
«Kuna ma teadsin teda, siis minule tuli see muidugi üllatuseks, et ta sellises olukorras on. Ma ei uskunud seda lihtsalt,» ütles Karmo isa Heino.
Uurimismaterjalidest selgub, et Valdekule tehti koguni kaks kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi, milles tuvastati, et ta põeb rasket vaimuhaigust luululise häirena, mis algas hiilivalt juba kaks aastat tagasi ja süvenes viimasel poolaastal. Veretöö ajal oli ta luululiselt meeleheitel, vihane ja hirmunud, mistõttu hindas situatsiooni enda jaoks nii vaenulikuks, et ta polnud võimeline tegelikkust õigesti tunnetama ning oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saama.
Vandeadvokaat Aadu Luberg ütles, et hiljem sai Valdek väga hästi aru, mis juhtus ning miks ta vahi all ja pärast seda ravil viibis.
Eksperdid andsid selge hinnangu, et Valdek vajab pikaajalist sundravi, kuna ilma selleta võib ta jätkuvalt toime panna enese ja teiste inimeste elu ohustavaid tegusid. Seega ei mõistetud tema üle kohut, vaid kriminaalasi lõpetati ja kohtunik saatis ta tänavu 14. märtsil Jämejala psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele sundravile kui raskelt vaimuhaige isiku.
Kurjategija pääses ambulatoorsele ravile, kuid kohtu alla ei lähe
Poolteist nädalat tagasi, kui Karmo isa juhuslikult Viljandisse sattus, otsustas ta spontaanselt läbi käia Jämejala haiglast, kuhu Valdek ravile saadeti. Seal öeldi Pajusile, et mees oli eelmisel päeval haiglast välja saanud.
Tapetud Karmo lähedased ei tea tänaseni, kelle ettepanekul ja mis põhjusel või kes ja millal otsustas Valdeku vähem kui kaheksa kuud pärast kohtumäärust kodusele ravile lubada.
Aasta ja kaks tuud tagasi oma pojast ilma jäänud perel polnud veel läinud neljapäeval õrna aimugi, et juba 13. novembril toimus Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas üks oluline istung.
«See istung toimus selle tõttu, et arstlik komisjon tegi ettepaneku ravialuse suhtes kohaldatud statsionaarse sundravi asendamiseks ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga,» selgitas prokuröri abi Merike Tikk.
Jämejala kliiniku meedikute komisjon leidis nimelt, et Valdek, kes veel aasta hakul põdes Tallinna psühhiaatrite hinnangul rasket vaimuhaigust, mis vajab pikaajalist sundravi kontrollitud keskkonnas, on tänaseks sedavõrd paranenud, et teda ei pea hoidma suletud kliinikus, vaid ta võib jätkata sundravi kodusel režiimil.
Et Viljandi kohtunik rahuldas arstide palve, lubati veel hiljuti süüdimatuks tunnistatud mees vabaks ja seda hoolimata prokuröri protestist.
Pärnu maakohtu esimees Rubo Kikerpill rõhutas, et kohtumäärus ei ole veel jõustunud, kuna prokurör vaidlustas selle.
Küsimusele, kas keegi ei oleks pidanud ohvri lähedastele teatama, et Valdek koju pääseb, vastas Kikerpill, et sellist kohustust ei ole. «Me peame ikkagi lähtuma eeldusest, et inimesed on õiguskuulekad, kõik meie kaaskodanikud on kuulekad ja selles mõttes võib ju öelda, et oleks tore olnud, kui keegi oleks helistanud, aga ma ütlen, et sellist kohustust ei ole,» selgitas ta.
Karmo lähedased ja sõbrad on segaduses ja neil on palju küsimusi. Nad ei saa aru sellestki, kas Valdek on taas nii terve, et võiks tapmise eest kunagi ka kohtu alla minna.
«Uus ekspertiis tänases olukorras ei muudaks midagi. Oluline on see, et kohtul on tuvastatud, et isik õigusvastase teo toimepanemise ajal oli süüdimatu. Ta ei saanud aru oma tegude tähendusest, ta ei suutnud neid juhtida ja isegi kui ta täna paraneb, siis teda enam selle teo eest vastutusele võtta ei saa kriminaalkorras,» selgitas Rubo Kikerpill. «Inimesed on haiged ja selline haigus on süüd välistav asjaolu. Ühtegi inimest ei saa sellises olukorras toimepandud teo eest kriminaalvastutusele võtta.»
Seadusemuudatus lubab haigla sundravi asemel ka ambulatoorset ravi
Valdek tohib täna koduhoovis puid laduda ja Sindi vahel ringi jalutada eelkõige tänu mullu sügisel jõustunud seadusemuudatusele, mis ei käsi enam patsiente vaid haiglas sundravil hoida. Täna peab ta vaba mehena ise arstide etteantud režiimi järgima ja ainult kaks korda kuus Jämejala kliinikusse kontrolli sõitma. 13. novembril, enne vabanemist, lubas Valdek kohtus, et kolib esimesel võimalusel Sindist ära, teise Pärnu otsa, oma sugulaste juurde.
Läinud neljapäevaks ei olnud Valdek aga Sindist lahkunud. «Antud olukord kujutab endast tegelikult ju väga traagilist sündmust mõlemale poolele, lihtsalt need tagajärjed on erinevad, aga ma arvan, et ka minu klient ja tema perekond, rääkimata loomulikult teisest poolest, ei ole praegu väga heas olukorras,» ütles vandeadvokaat Aadu Luberg.
Kui Karmo õe Gerli Vaino sõnul on olukord hämmingut tekitav ning tundub ebaõiglane, hoiab Pärnu maakohtu esimehe Rubo Kikerpilli sõnul andestamine ja lootus inimesi tugevana. «Ega vihaga kaugele jõua ja ma siiski loodan, et inimesed saavad hakkama selles olukorras. Ta võib olla ebameeldiv, ent elu on elu,» rääkis ta.
«Me ei saa ühtegi ühiskonnaliiget siin põlata, armastada või välja heita. Samamoodi ju vabanevad vanglast inimesed, kes on raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ja nad tulevad samamoodi ühiskonda tagasi ja meil ei olegi midagi teha. Nad tulevad, elavad meie kõrval ja kui ta on meie riigi kodanik, siis meil ei ole teda kuskile panna. Me ei saa teda eraldada eraldi rajooni või eraldi hooneid nendele ehitada. Nii see täna on paraku,» rääkis Kikerpill.
Aadu Luberg ütles, et kannatanu ja tema lähedaste jaoks ei ole ükski karistusaeg piisavalt pikk. «Mis on selle kannatanu jaoks piisav aeg? Kas ta oleks välja tulnud seitsme kuu pärast või seitsme aasta pärast, kannatanu või vanemate suhtumine siis on ühesugune: miks ta seal hekki lõikab, ta peaks ju vangis olema. See ei muutu ju,» selgitas Luberg.