Alkoholiaktsiiside ühtlustamine võib saada tuleval aastal eelnõuks

Selle ettepaneku leiab rahandusministeeriumi valitsemisala 2013-2016 arengukavast ning rahanduskomisjoni lauale jõudis see sügisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõuga.

Eelnõule laekunud muudatusettepanekute hulgas oli alkoholitootjate ja maaletoojate liidu ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanek rakendada õllele ja kangele alkoholile ühesugune aktsiisimäär. Rahanduskomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata, kuid märkis, et toetab seda põhimõtteliselt. «Lisaks õlle ja kange alkoholi määrale peaks ühesugust etanooli sisaldusel põhinevat määra rakendama ka veinile ja kääritatud joogile, et tagada maksustamise seisukohalt võrdne konkurents,» seisab komisjoni põhjenduses.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek oli jätta veiniaktsiis muutmata, komisjon leidis, et pigem tuleks lahjemate toodete aktsiis ühtlustada enam kange alkoholi aktsiisimääraga.

Tervishoiutöötajate eesmärk aktsiiside ühtlustamisel oli saada lisaraha tervishoiusüsteemi ning tervishoiutöötajate palganõudmiste rahuldamine. Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi suhtusid sellesse skeptiliselt.

Ligi leidis oktoobris, et kanged alkohoolsed joogid peavad jääma kõrgemalt maksustatuks. Ansip märkis toona, et ehkki Eestis on alkoholiaktsiis üks Euroopa kõrgemaid, on meie aktsiisikaupade maksumäärad kokkuvõttes siiski optimaalsed. «Maksustada veel kaks korda kõrgemalt ei ole ilmselt võimalik, sest siis seda Eesti aktsiisikaupa enam keegi ei ostaks ja kogu turg läheks illegaalseks ja alkohol veetaks sisse mujalt,» arvas ta.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul on aga aktsiiside ühtlustamise teema olnud üleval juba pikemat aega ning tugevamalt tuli teema arutlusele seoses tervishoiutöötajate streigiga.

Sesteri sõnul on tuleva nelja aasta maksupoliitikaks tõsta alkoholiaktsiisi igal aastal viis protsenti. «See kokkulepe sõlmiti valitsuse tasemel eelarve strateegia arutelul kevadel. Nüüdseks on see formuleerunud eelnõuks, mis tuleb kolmandale lugemisele riigikogus.»

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu menetlemise ajal toimus tervishoiutöötajate streik ning rahanduskomisjon otsustas lahja ja kange alkoholi aktsiisi ühtlustamise küsimust arutada.

Komisjonis kuulati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõu Andrus Lipandi ekspertarvamust ning küsiti arvamust ka sotsiaalkomisjonilt. Lipandi leidis, et kõikide alkohoolsete jookide aktsiisi tuleks tõsta radikaalselt ja vähemalt 30 protsenti. «Sellest tulenev jaemüügi hind hakkaks vähendama alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist eeskätt noorte seas,» ütles ta. Lipandi kinnitas ka komisjoni seisukohta, et aktsiisid tuleks ühtlustada.

Sotsiaalkomisjon oli seisukohal, et mida kõrgem on alkoholi aktsiisimäär, seda raskemini on alkohol kättesaadav, eriti noortele. Komisjon tegi ka ettepaneku, et aktsiisimäärade edaspidisel kavandamisel tuleks lähtuda seisukohtadest ja ettepanekutest peatselt valmivas riiklikus alkoholikontseptsioonis ehk alkoholipoliitika rohelises raamatus.

Sester märkis, et aktsiiside ühtlustamisel tuleks rääkida mitte ainult riigieelarvele laekuvast tulust, vaid ka rahva tervisest ning alkoholi kättesaadavusest.

Komisjoni esimehe sõnul tegid aktsiisitõusu eelnõu raames sotsiaaldemokraadid konkreetse ettepaneku ühtlustada järgneva nelja aasta jooksul samm-sammult lahja ja kange alkoholi aktsiis. Komisjon siiski seda ettepanekut ei toetanud, kuna pakutud tõus oleks olnud liiga järsk ka ühe aasta jaoks. «Lahja ja kange alkoholi aktsiisi vahe on praegu 2,6 korda, mis nelja-aastase ühtlustamisperioodi jooksul tähendaks 35-40 protsenti tõusu igal aastal.» Sesteri sõnul ei oleks sellise tõusu rakendamiseks alates 1. jaanuarist piisavalt aega ning selline kiire maksutõus ei oleks kooskõlas hea tavaga.

Küll aga märkis ta, et tulevast aastast tuleks kindlasti jätkata ettepanekuga töötamist ning eeldatavasti võtab sotsiaalkomisjon ühel hetkel initsiatiivi oma õlule.

Ta selgitas, et rahva tervise aspektist on tegu rohkem sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluva teemaga ning jääb vaid eelarvelistes küsimustes rahanduskomisjoni pädevusse.

Ta märkis, et algatuseks tuleks otsustada, kas fraktsioonide soov on minna aktsiiside ühtlustamise teed ning tõsta lahja alkoholi aktsiisi kiiremas tempos. Sester tõi näiteks siinkohal Soome, mis tõstis tänavu kange alkoholi aktsiisi 10 ja lahja oma 15 protsenti.

Ta lisas, et meie tulevast alkoholipoliitikat mõjutab tugevasti naaberriikide tegevus. Euroopa riikides aga ei valitse ühtset arusaama, kuidas alkoholi maksustada. Prantsusmaal ei maksustata veini, kuna seda peetakse põllumajandustooteks, samas kui Sloveenias ja Ungaris on õlleaktsiis kõrgem kui kangel alkoholil.