Kui kohus hakkab uue aasta kevadel Tallinnas arutama Eesti ilmselt mastaapseimat rahapesusüüdistust, tahab süüaluste kaitsja näidata videolingi vahendusel tunnistajaid Venemaalt ja tõendada, et äri võtmefiguurid asusid hoopis seal.
«Kummituskliki» Eesti kohtuprotsess algab aprillis
3. detsember 2012, 00:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis hakkab Harju maakohus arutama üleilmset kõlapinda tekitanud nn GhostClicki kaasust, kus kohtu all on Tartu arvutispetsialist, kunagi Äripäeva poolt auhinnatud IT-firmat Rove Digital juhtinud Vladimir Tšaštšin, tema ema Valentina Tšaštšina ning veel kolm noort meest: Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov ja Konstantin Poltev. Riigiprokurör Piret Paukštys süüdistab neid kõiki rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Süüdistatavate seas on juriidiliste isikutena viis samade inimestega seotud ettevõtet.
Juhtum on juba pälvinud suurt tähelepanu eelkõige seetõttu, et neid nelja meest nõuavad Eestilt välja Ameerika Ühendriigid, et New Yorgi lõunaringkonna kohtus süüdistada neid arvutikuritegudes ja Tšaštšinit lisaks rahapesus.
Vladimir Tšaštšinit võib tema kaitsja Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebuse järgi oodata USAs kuni 115 aastat vanglat. Kaks sama kaasuse osalist, kellele Eestis süüdistust esitatud pole, on juba USA-le välja antud.
Ühendriikide föderaaljuurdlusbüroo (FBI) teatas meeste vahistamisest Eestis mullu kui töövõidust, märkides, et kuritegeliku skeemi osalistel õnnestus nakatada üle maailma neli miljonit arvutit pahavaraga DNS Changer. Nakkuse said teiste hulgas Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA arvutid.
USA süüdistuse järgi suunas DNS Changer nakatunud arvutid kasutama ülemaailmsesse võrku minekuks tavapärasest erinevaid servereid, mis olid Tšaštšini ja ta kolleegide kontrolli all. Need serverid kuvasid kasutaja ekraanile reklaame, misläbi teenis Tšaštšin oma äripartneritega miljoneid dollareid.
Arvutivõrkude hingeelu
Enne kui neli meest Eestist peaks jõudma Ameerika kohtu ette, kus neid võivad oodata siinsetest hoopis rängemad karistused, tuleb ikkagi lahendada kohalik kohtuasi. Ka see on mitmes mõttes tähelepanuväärne kaasus – süüdistuse järgi panid kohtualused ja nende firmad septembrist 2009 kuni novembrini 2011 toime rahapesu kogusummas 21,94 miljonit USA dollarit ja 234 700 eurot.
Tüüpiline rahapesujuhtum, millega Eesti võimudel on tulnud siiani tegemist teha, seisneb kas mingite summade liikumises läbi Eestis asuva pangakonto – tuli ja läks – või on seotud pangakaardipettusega, näiteks on võetud automaadist välja raha ja see ära kulutatud.
GhostClicki kaasus toob Eesti praktikasse aga süüdistuse, kus enneolematu on nii summa suurus kui ka see, et need miljonid ei liikunud lihtsalt virtuaalselt kontode vahet, vaid ka tõepoolest saabusid Eestisse ja investeeriti siin majandusse – nii kinnisvarasse kui ka kiirlaenuärisse. Kui rahapesusüüdistus peaks kohtuistungil tõendatama, läheb seetõttu tõenäoliselt konfiskeerimisele suur hulk kinnistuid Tartumaal.
Selleks et tõendada kohtus ära rahapesu, tuleb kõigepealt tõendada seda, et kõnealuste miljonite näol oli tegemist kriminaalse tuluga – st et raha oli saadud kuritegude abil.
Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul vajab skeem Eesti kohtus tõendamist üldisel tasemel. Rahapesus süüdimõistmise eeldusena piisab sellest, kui näidata toimunu kriminaalsust, süüaluste rolli skeemis ei pruugi täpsustada.
Kaitsja seevastu leiab, et tõendatus peab olema palju põhjalikum, üldisel tasemel arvutikuritegude kriminaalsuse äranäitamisest ei piisa. «Riigiprokuratuur tegi salapärase kokkuleppe USA uurimisametnikega, et Eestis arvutikuritegudes süüdistust ei esitata, kuid see ei saa olla põhjus tõendamisel järeleandmiste tegemiseks,» ütleb vandeadvokaat Raul Otsa.
Siin tulebki lähemalt vaadata, kuidas ilmus arvutimaailmas lavale programm nimega DNS Changer ja kes selle välja mõtlesid. See mitte eriti keeruline tarkvara võimaldas Vladimir Tšaštšinil ja tema Venemaa äripartneritel neljas miljonis arvutis, sajas riigis üle maailma näidata oma reklaamibännereid ning saada selle eest tasu reklaamiagentuuridelt Ad Net Limited, AdPerform Ltd, Exoclick, affinity.com, Valueclick ja teised.
Riigiprokuratuuri poolt kohtule esitatud süüdistuse järgi organiseeris just Tšaštšin aastail 2006–2011 nii DNS Changeri väljatöötamist, levitamist kui ka haldamist. Tarkvara aitasid programmeerida Timur Gerassimenko ja Valeri Aleksejev (viimast Eestis ei süüdistata ja ta on juba USA-le välja antud). Dmitri Jegorov tegeles tehnikaga, sama ülesanne oli teisel juba USAsse saadetud mehel Anton Ivanovil. Konstantin Poltevi roll DNS Changeri juures oli süüdistuse järgi suhtlus välisfirmadega.
Kaitsja ei nõustu ka sellega, leiab, et seda saab kohtus tõenditega ümber lükata, ning toob mängu Venemaa äripartnerid.
Varjul püsinud partnerid
Meeste kaitsja, advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi Raul Otsa hinnangul on süüdistusaktis Tšaštšini ja tema Eesti kaaslaste roll DNS Changeri loomisel ja käitamisel kõvasti üle paisutatud ja valesti tõlgendatud.
Otsa koostatud kaitseakti järgi oli DNS Changeri äriprojektis tegelikult neli äripartnerit. Vladimir Tšaštšini osalus selles moodustas ühe kolmandiku, millest said oma töö eest tasu süüdistatavad Gerassimenko ja Jegorov ning nende äriühingud. Ülejäänud kolm osalist asusid Venemaal ja said kaitse väitel kaks kolmandikku tulust.
Üks neist oli ettevõtja Andrei Taame, kelle firmadel (Lintor ja Seišellidel registreeritud Onwa) oli leping reklaamiagentuuridega ja need teenisid reklaamide pealt vahendustasu.
Kolmandana ilmuvad esile tegelased, kellest varem pole seoses GhostClicki kaasusega avalikult kõneldud: Vene IT-ärimehed Aleksei Lantsov ja Vladimir Stulov. Nende olemasolust pidid kaitsja hinnangul teadma nii tõendeid uurinud keskkriminaalpolitsei kui ka riigiprokuratuur.
Lantsovi ja Stulovi tausta kohta on avalikult teada praegu veel üpris vähe, kaitseaktis on kirjeldatud meeste rolli. Igal juhul ei ole tegemist Venemaal üldtuntud tegijatega.
Kui Andrei Taame on USAs GhostClicki kaasuses süüdistatav ja tagaotsitav, siis Lantsovi ega Stulovit seal mullu oktoobris esitatud kahtlustuses nimeliselt ei mainita, samuti pole kumbagi nime Eesti süüdistusaktis. Kaitsja peab seda uurimise puudulikkuseks.
Vandeadvokaat Otsa kinnitusel olid just Lantsov ja Stulov need, kellelt pärineb DNS Changeri idee – hakata interneti nimeserverite (DNS) manipuleerimise abil reklaame edastama – ning projektis oli nende kahe Venemaa elaniku osalus kaks kolmandikku. «Tegelikult võtsid V. Tšaštšini Vene partnerid Aleksei Lantsov ja Vladimir Stulov vastu kõik otsused ja juhtisid kogu tarkvaraga seotud äriprojekti DNS Changer,» märgitakse kohtule esitatud kaitseaktis.
Raul Otsa sõnutsi jätab süüdistus selle asjaolu ebaõiglaselt tähelepanuta ja paneb kogu projekti juhtimise ning korraldamise Tšaštšini ja tema Eesti kaaslaste õlule. Seda, mis rolli projektis keegi täitis, on tema hinnangul lihtne näha e-kirjavahetusest jm tõenditest, mis on kavas kohtus esitada.
Otsa rääkis Postimehele, et kaitsel on kavas eelseisval kohtuistungil lasta Tšaštšini Venemaa partneritel tunnistusi anda. Seda saaks teha videolingi teel Venemaalt – täpsemalt Skype’i abil. Ka tunnistajate esialgne nõusolek on advokaadi sõnul olemas.
Protsessil süüdistaja rollis olev riigiprokurör Piret Paukštys ütles Postimehele, et Aleksei Lantsovi ja Vladimir Stulovi nimi jookseb kriminaalasjast tõepoolest läbi ning kui kaitse soovib neid kasutada tunnistajatena, siis selle vastu pole tal midagi. «Ka meie kuulaks nad hea meelega kohtus üle, sest siiani pole see olnud võimalik.»
Samas kahtles Paukštys, kas see teoks saab, sest kuigi tunnistajate kuulamine videokonverentsi abil on mõeldav ning suhteliselt levinud, kerkib sel juhul tunnistajate isiku tuvastamise küsimus. Harilikult tehakse seda teise riigi kohtuvõimude kaasabil.
Lantsovi-Stulovi rolli täpsem väljaselgitamine projektis DNS Changer riigiprokuröri hinnangul aga ei muudaks Vladimir Tšaštšinile ja teistele esitatud süüdistusi rahapesus ja kuritegelikus ühenduses. «Absoluutselt mitte,» ütles Paukštys. «See neid ei vabasta.» Kaitsja prokuröri väitega ei nõustu, vaid leiab, et just see muudab kriminaalasjas oluliselt kogu pilti.