Reformierakonna aseesimehe, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul väärib Eesti valimissüsteemi muutmine arutamist, kuid üleriigiliste valimisnimekirjade kaotamist ilma muu süsteemi muutmiseta ta ei poolda, kuna see viiks kaheparteisüsteemi tekkimiseni.
«Ma olen väga avatud sellesisulistele aruteludele, nii kaua kui on selge eesmärk, kuhu jõuda ja mida saavutada tahetakse. Ja kui kõigi ettepanekute puhul kaalutakse läbi kõikvõimalikud kaasmõjud ja arvestatakse, kas see aitab meid eesmärgile lähemale või mitte,» ütles Pentus-Rosimannus intervjuus BNS-ile.
Üleriigiliste valimisnimekirjade kaotamise ideega tuli novembri keskel välja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul on selline süsteem ennast hästi tõestanud Soomes.
«Üleriigiliste nimekirjade kaotamine olukorras, kus muu valimissüsteem jääb paika, tähendab tegelikult Eestis väga kiiresti teed kaheparteisüsteemile. Kas see on see, mida me tahame ja kuhu me liikuma peaksime, ma pisut kahtlen,» sõnas Pentus-Rosimannus.
«Väga järsk valimiskünnise alandamine toob Eestis kaasa suure tõenäosusega regionaalsete parteide või erakondade tekkimise.»
Tema sõnul tuleks kõigepealt selgeks teha, mis on muudatuste eesmärk. «Kõigi sarnaste ettepanekute puhul tuleb selgeks teha, mida me tegelikult ravida tahame. Iga raviga on ju niimoodi, et kõigepealt tuleb panna diagnoos ja siis saab ravi määrata. Kui kohe vale ravi määrata, siis oleks sellel fataalsed tagajärjed,» nentis ta.
Reinsalu tõi üleriigiliste nimekirjade kaotamisel ühe positiivse mõjuna välja tugevama sideme tekkimise valija ja valitava vahel ning selle sideme tugevdamisega on nõus ka Pentus-Rosimannus.
«Sellega, et taoline side peab tugev olema, olen ma väga nõus. Kuid üks asi, mida paljud inimesed ei tea siiamaani, on see, et ringkonna valimisnimekiri reastub lõpuks ringi saadud häälte arvu alusel. Ei ole nii, et see kes on valimiskabiinis nimekirjas esimesel kohal, sinna ka jääb. Kui ta saab vähem hääli, kui ükskõik kes teine, siis lõpptulemusena reastub nimekiri valija antud häälte aluse ümber. Üleriigiliste nimekirjade kaotamist tuleb arutada, aga seal on omad küsimärgid, mis tuleb Eesti suguses väikeses riigis tõsiselt läbi kaaluda,» nentis ta.
Ettepanekusse alandada valimiskünnist 2,5 protsendini suhtub Pentus-Rosimannus ettevaatusega. «Väga järsk valimiskünnise alandamine toob Eestis kaasa suure tõenäosusega regionaalsete parteide või erakondade tekkimise. Tuleb küsida, et kas see, et meil on parlamendis ühel hetkel mitte väga kauges tulevikus Narva partei fraktsioon, Kohtla-Järve partei fraktsioon ja Ida-Viru regionaalse partei fraktsioon, aitab meie riiki kuidagi edasi ja kelle huvides see täpselt on. Aga need konkreetsed näited ei tähenda, et üldse muudatusi tegema ei peaks,» tõdes ta.
Pentus-Rosimannuse sõnul toetab ta isiklikult ettepanekut vaadata üle erakondade moodustamise künnis.
«Kui erakondade moodustamisele pandi praegune 1000 liikme piir, siis oli see piir omamoodi survemeetodiks, et sarnase poliitilise eelistusega inimesed koonduksid. Kui praegu leitakse, et see künnis on saanud takistuseks kodanikualgatusel sarnaselt mõtlevate inimeste koondumisele, siis me vaatame üle selle künnise. Minu poolest võib see künnis olla 500, 200 või 100 inimest või samamoodi nagu teistel MTÜ-del ehk kaks liiget,» sõnas Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannuse sõnul on Reformierakond erakonna moodustamiseks vajaliku liikmete arvu alandamist arutanud.
«Üldiselt on meie erakonnas toetus olemas sellele ideele, et erakonna moodustamiseks vajaliku inimeste arvu piir tuleb üle vaadata. Niinimetatud jääkeldri protsess on algusfaasis ja me tuleme selle ettepaneku arutamise juurde tagasi,» nentis ta.
Samamoodi võib tema hinnangul arutada valimiskautsjoni alandamise ideed. «Kui see muutub takistavaks, siis on põhjendatud, et need piirangud vaadatakse üle. Aga muudesse põhimõttelistesse valimissüsteemi ümberkorraldustesse tuleb suhtuda kriitilise meelega ja tuleb väga tõsiselt läbi kaaluda, kuhu üks või teine muudatus 5-10 aasta pärast välja jõuab,» lausus ta.
Arutelu Eesti valimissüsteemi muutmise üle tõusis aktuaalseks novembri keskel pärast seda, kui rühm Eesti ühiskonnategelasi avaldas internetikeskkonnas Petitsioon.ee Harta 12 nimelise pöördumise, milles nõudis poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist.