Kui riigikogu põhiseaduskomisjon tahab anda komisjoni reformierakondlasest juhile Rait Marustele õiguse saada tulevikus suuremat riigikohtu esimehe pensioni, siis kauaaegne poliitik Ain Seppik leiab, et selliseid individuaalseid muudatusi ei tohiks parlamendis vastu võtta.
Seppik rõhutas, et tal pole midagi selle vastu, et Maruste saaks suuremat pensioni, kuid seadused peavad reguleerima üldist olukorda. «Individuaalseid akte ei tohiks parlament vastu võtta,» lausus ta ja lisas, et sellest põhimõttest tuleks kinni pidada seda enam, et Maruste on praegu põhiseaduskomisjoni juht.
Üht inimest silmas pidanud muudatusi on riigikogu vastu võtnud ka varem, näiteks on leevendatud kõrgetele ametiisikutele kehtinud nõudeid või lubatud õiguskantslerina töötanud inimestel saada vandeadvokaadiks. Seppiku sõnul on muudatustel ja muudatustel siiski vahe. «Praegusel juhul on tegu rahalise küsimusega ja nendega tuleb olla ettevaatlik,» ütles ta.
Põhiseaduskomisjon on viinud riigiteenijate palgatõusu puudutavasse eelnõusse muudatuse, mis annab Marustele õiguse saada tulevikus suuremat riigikohtu esimehe pensioni. Maruste töötas riigikohtu esimehena 1992. aasta detsembrist kuni 1998. aasta augustini, misjärel sai temast Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik. Kehtiva seaduse järgi oleks Marustel pensioniikka jõudes õigus saada vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti riigikohtu esimehe palgast. 75-protsendilisele pensionile on praegu õigus neil, kes on riigikohtu esimehena töötanud üle seitsme aasta.
Põhiseaduskomisjon soovib teha seadusesse aga muudatuse, mille kohaselt piisaks suurema pensioni saamiseks viieaastasest staažist. Komisjoni kuuluva reformierakondlase Peep Aru sõnul oli staažinõude alandamine komisjoni enda ettepanek, mida toetasid kõik arutelust osa võtnud põhiseaduskomisjoni liikmed.
Tema sõnul ei peetud praegust seitsme aasta nõuet õiglaseks, kuna Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee valis Maruste Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks valitsuse pakutud kolme kandidaadi seast ning selles ametis tal mingeid pensionigarantiisid ei olnud. «Maruste riigikohtu esimehe karjäär jäi ta lahkumisest aastaid hiljem vastu võetud kohtute seaduse valguses lühemaks kui seitse aastat Euroopasse mineku tõttu,» märkis Aru.
Maruste ise ütles, et tema oli sellise muudatuse tegemise vastu ning vastavatel aruteludel ka ei osalenud. «Komisjon otsustas teisiti,» lausus ta.
Põhiseaduskomisjon viis muudatuse eelmise nädala lõpus teise lugemise läbinud eelnõusse, mis külmutab veel üheks aastaks presidendi, ministrite ja mitmete teiste kõrgete riigiteenijate palga. Erandiks on kohtunikud, kelle palgad tõusevad järgmise aasta 1. juulist.
Edaspidi moodustub kohtunike palk nagu praegu ka juba riigikogu liikmete oma mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Riigikohtu esimehe palk oleks sel juhul 5200, riigikohtu liikmetel 4420, ringkonnakohtu kohtunikel 3900 ning maa- ja halduskohtu kohtunikel 3380 eurot kuus. Kõrgeimat palgamäära indekseeritakse iga-aastaselt indeksiga, mille väärtus on pool tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.