Valitsus otsustas tänasel istungil saata riigikokku põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega riik võtab gümnaasiumihariduse korraldamise endale ülesandeks ning mis kehtestab õpetaja tööajaks lisaks antavatele tundidele ka tema kõik teised tööülesanded.
Haridusreformi eelnõu läks riigikokku
Eelnõuga täpsustatakse, et gümnaasiumihariduse eest võtab endale selgema vastutuse riik.
Kohalikele omavalitsustele antava nn haridustoetuse komponendid muutuvad selgesõnaliselt sihtotstarbeliseks ning eraldistes eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.
Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sisse arvestatakse kõik õpetaja tööülesanded, mitte üksnes auditoorsed tunnid. Eelnõuga loobutakse ka järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist, nii et 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsiooni hindama kutseseaduse alusel sarnaselt teistele elukutsetele.
Haridustoetuse sees nähakse ette sihtotstarbelised palgavahendid õpetajatele, et tagada kogu palgaraha jõudmine õpetajani ning muuta riigi raha kasutamine läbipaistvaks.
Senine kohustus korraldada arenguvestlus õpilasega vähemalt kord õppeaastas on asendatud kohustusega korraldada regulaarseid arenguvestlusi vastavalt koolis kokku lepitud ja kehtestatud korrale.
Eelnõuga suureneb koolijuhi vastutus personali- ja palgapoliitika kujundamise eest. Samuti suureneb hoolekogu roll läbi kohustuse esitada oma arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.
Eelnõu kohaselt peab põhikool vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui peale selle on veel vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid. Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed, kuid vastuvõtu aluseks võib moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. septembril 2013. aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal.