Riigi peaprokurör Norman Aas kinnitas, et prokuratuur suhtub justiitsministri kohalt lahkuva Kristen Michali etteheidetesse tõsiselt.
Aas: prokuratuur suhtub Michali etteheidetesse tõsiselt
6. detsember 2012, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aas teatas Postimehele, et prokuratuur suhtub avalduses toodud etteheidetesse tõsiselt, kuid samas on ta seisukohal, et Reformierakonna rahastamise kriminaalasja menetlemisel ei ole prokuratuur seadust rikkunud. «Üldisema kriitika osas tuleks märkida, et Eesti õiguskord ja õiguskaitseasutused on pidevas arengus. Ka prokuratuur teeb selle nimel igapäevast tööd,» lausus ta.
Täna tagasiastumisest teatanud Michal kritiseeris oma avalduses prokuratuuri, öeldes, et ei saa olla ministrina rahul, et rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon GRECO andis oma hindamisvisiidil prokuratuurile esialgselt muret tekitava hinnangu. GRECO hinnangutest üks olulisem seisukoht puudutab tema sõnul prokuratuuri üle tehtavat järelevalvet ning samuti näeb GRECO probleemina huvide konflikti ja korruptsiooniriski prokuratuuris.
«Näen probleemi, et prokurörid ei arutagi eetikakoodeksi piiridel käimist, mis keelab üht konkreetset juhtumit kasutada enesereklaamiks. Mida muud kui enesereklaam on pikad persoonintervjuud ühe kriminaalasja alguses? Kas see on erapooletu infojagamine või juba ette publiku häälestamine? Probleeme prokuratuuri eetikakoodeksi järgimisega laiemalt näeb ka korruptsioonivastane ühendus GRECO,» märkis Michal Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetlusele viidates.
Michal nimetas kõhedust tekitavaks prokuratuuri suvist üleskutset anda kriminaalasjas ütlusi ja lubada ette igaühele karistamatust, kui vaid antakse sobiv tunnistus. Samuti on tema hinnangul eetiliselt kaheldav ja seaduserikkumise piiril see, kui ühele tunnistajale antakse kaasa tema tunnistus, et suunata või mõjutada teisi tunnistajaid andma seejärel soovitud tunnistusi. Lisaks leidis ta, et kriminaalasja lõpetamise määruses anonüümsete lõikude avaldamisega võttis prokuratuur inimestelt sisulise kaitseõiguse.
Ta avaldas arvamust, et ehk oli siiski just sellist juhtumit vaja, et märgata meie õigussüsteemi auke ja vajakajäämisi ning seda, et süütuse presumptsiooni mõistmine Eestis on idaeuroopalikult habras. «Süütut inimest ju ei uuritaks, sest kui juba uuritakse, siis ei saa ju olla süüta? Kui asjad ei muutu, kardan, et kriminaalmenetlusi, mille proportsionaalsuses on põhjust kahelda, tuleb Eestis veel,» ütles Michal ja lisas, et põhiõiguste kaitse valdkonnas on vaja teha muudatusi. «Muutusteks on vaja mandaati ja avalikkuse toetust. Ma lahkun, et asjad saaks korda tehtud.»