Filipiine rüüstanud taifuuni Bopha ohvrite arv on tõusnud vähemalt 540 inimeseni, sajad inimesed on jätkuvalt kadunud ning sajad tuhanded peavad jätkuvalt elama tihkelt rahvast täis varjupaikades, kirjutab AFP.
Filipiinide taifuuniohvrid elavad armututes tingimustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi president Benigno Aquino lendas Bopha ohvriks langenud Mindanaole kohtuma kannatanutega. «Me tahame välja selgitada, miks see tragöödia juhtus ja kuidas hoida ära selliste tragöödiate kordumine,» ütles helikopteril Bataani linna saabunud riigipea.
Mitte väga kaugel kohast, kus president kõnet pidas, kaevas ekskavaator lahti kokkuvarisenud maju, mille rusudest toodi välja veel kahe ohvri surnukehad. Parkla seal naabruses oli täis lagunevaid laipu.
306 000 kodutuks jäänu ridadesse kuuluv 38-aastane Violy Saging tunnistas, et taifuun napsas minema kannatanute elu. «Mitte midagi pole järel, kuid me loodame, et meie sugulased või sõbrad pakuvad meile peavaru,» rääkis Saging, kelle abikaasa on talunik.
Sagingi vanima poja surnukeha leiti klammerdununa puu külge, mille otsast ta tulutult pääsu otsis. Kolmest pääsenud lapsest noorimal – kolme-aastasel pojal – on kõrge palavik.
Võimla, kus pere koos umbes 2000 taifuunis kodutuks jäänud inimesega elab, on mudase põranda ja osaliselt puuduva katusega, sest tsüklon viis selle minema. Kui eile taas sadama hakkas, jäi ka selles elutsev rahvas taas vihma alla. Pered magasid vahetustega seina äärde jäävatel pinkidel, kogu massil tuli omavahel jagada kaht tualetti.
Võimla ees üritas 47-aastane Medarda Opiso tuvastada seal lebavate laipade seast oma lähedasi. Tema minia ja pojatütar on kadunud pärast seda, kui vesi nad minema kandis ajal, kui poeg talus tööd tegi. «Mu poeg on meeleheitel. Ta ei räägi kellegagi. Ma kardan, et ta kaotab meelemõistuse,» tunnistas Opiso.
Samas oli ka õnnelikke taaskohtumisi. 74-aastane Lucrecio Panamogan leidis kaks päeva pärast tormi oma täiskasvanud lapsed ja nende pered laastatud kooliaiast. «Ma kartsin, et olen nad kaotanud,» tunnistas ta pisarsilmil AFP ajakirjanikule. «Meil ei pruugi enam olla maja ega isiklikke asju, aga me oleme jätkuvalt üksteisel olemas.»
Filipiinide valitsus on palunud rahvusvahelist abi toidu, telkide, veepuhastussüsteemide ja ravimite näol ning hoiatanud, et kodu kaotanud võivad varjupaikadesse jääda kuudeks.