Tallinna linnaosavalitsused põhjendavad rahvastikuregistrist mittekodanike andmete küsimist sooviga kohalikke elanikke integreerida, kuid täiendavatest selgitustest hoolimata ei kipu siseministeerium varasema negatiivse kogemuse tõttu andmebaasi neile paotama.
Pealinna linnaosavalitsused saatsid novembris siseministeeriumile taotluse väljastada neile rahvastikuregistrist linnaosa täisealiste mittekodanike täisnimed ja koduaadressid, kinnitades, et tegu on ühekordse päringuga ning andmeid soovitakse kasutada avalike ülesannete täitmisel mittekodanike integreerimiseks Eestiga.
Veidi erinevas sõnastuses väitsid kõik suhteliselt üheaegselt saadetud palvetes, et soovivad kodakondsuseta elanikele kirjalikult edastada infot sotsiaalvaldkonna, kultuuri, hariduse ning keeleõppe võimalustest.
Siseministeerium esialgu andmeid ei väljastanud, pärides neilt lisainfot. «Avalikeks ülesanneteks rahvastikuregistri seaduse mõistes loetakse kas riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, juriidilise isiku või füüsilise isiku poolt täidetavaid talle seaduse või mõne muu õigusakti alusel pandud ülesandeid,» selgitas Enel Pungas
«Kui me Lasnamäe mittekodanike andmed Tallinnale välja andsime, siis minule teadaolevalt ei käitutud nende andmetega sugugi korrektselt.»
Ta palus lasta linnaosavalitsustel täpsustada, millise avaliku ülesande täitmiseks andmeid vajatakse, millise õigusakti alusel nimetatud avalikku ülesannet täidetakse ja missugust informatsiooni sisaldavaid infomaterjale rahvastikuregistrist saadud andmete alusel mittekodanikele edastada plaanib. Samuti paluti võimalusel edastada nende infomaterjalide näidised.
Palutud tähtajaks saadetud vastused palju üksikasjalikumad polnud. Viidati riiklikule integratsiooniprogrammile, siseministeeriumi trükisele elanike kaasamisest kohaliku elu kujundamisse ning strateegiale Tallinn 2030.
Kui muidu on Tallinn pahandanud, et riik mitmeid ülesandeid kohalikele omavalitsustele veeretab, ilma selleks raha eraldamata, siis nüüd selgitati, et täita soovitakse kohustust kohaliku omavalitsuse seadusesättest, mille järgi korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mida ei ole seadusega antud kellegi teisele.
Näiteks Mustamäe linnaosavalitsus kirjutas, et korraldab regulaarselt teabepäevi ja üritusi linnaosa muukeelsele elanikkonnale. Haabersti tõdes, et infomaterjale, mida kodakondsuseta inimestele saata tahetakse, pole veel koostatud. Küll aga leiab linnaosavalitsus, et «kodakondsuseta isikute lõimumine ühiskonda on kohaliku tähtsusega küsimus, seda enam, et nende isikute osakaal linnaosa elanikkonna seas on suhteliselt kõrge.»
Kristiine linnaosa lisas, et « mittekodanike hulk linnaosas pidevalt muutub (kodakondsuse omandamine, surm jne), siis ei saa me kasutada rohkem kui aasta vanuseid andmeid.»
Pirita linnaosa lisas selgitustele aga möönduse, et kui andmete väljastamist takistab küsitud andmete liiga suur hulk, palutakse neile väljastada vaid mittekodanike aadressid.
Inspektsiooni pilgu all
Siseministeerium neist selgitustest hoolimata andmeid väljastama ei tõtanud. Regionaalminister Siim Kiisler (IRL) selgitas Postimehele, et tõrksus on seotud eelnevate halbade kogemustega: «Kui me Lasnamäe mittekodanike andmed Tallinnale välja andsime, siis minule teadaolevalt ei käitutud nende andmetega sugugi korrektselt.» Ta viitas, et aadressidele oli saadetud kutsed ühele üritusele, mille eesmärk polnud mitte integratsioon. «See üritus oli väga tugeva poliitilise suunitlusega, nii palju kui mina tean, asuti seal koostama täiendavat andmebaasi inimeste andmetest jne,» ütles Kiisler.
«Seda uurib praegu ka AKI [andmekaitse inspektsioon – toim] ning alles seejärel saame me otsustada, kas need taotlused on ikka põhjendatud,» ütles minister.
«Arvestades Tallinna linnameediale kuluvat raha, on kentsakas, et see kõik ei ole sobiv linlaste informeerimiseks ja soovitakse nüüd selliseid andmeid rahvastikuregistrist. Pigem tundub see mulle aktiivse valmistumisena järgmise aasta valimisteks,» kritiseeris Kiisler.
Andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Stiina Liivrand kinnitas, et AKI algatas neljapäeval järelevalvemenetluse «selgitamaks välja, millised Eesti (mitte vaid Tallinna) omavalitsusasutused on teinud siseministeeriumile päringuid, eesmärgiga saada kodakondsusetust puudutavaid isikuandmeid.»
Inspektsioon soovib ka välja selgitada, millise avaiku ülesande täitmiseks on andmeid küsitud. «Saadava info sisu võib viia ka uute järelevalvemenetluste algatamiseni,» ütles Liivrand. Selle aasta lõpuks soovitakse info ministeeriumist kätte saada, kuid kui kaua kestab menetlus, sõltub saadud andmete mahus