Eesti Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liige Andrei Zarenkov kinnitas, et homme kogunev nõukogu koosolek arutab muude küsimuste kõrval kaitsepolitsei (kapo) aastaraamatus esitatud süüdistusi ja lükkab need ümber.
Andrei Zarenkov lubab kapo aastaraamatule vastuväiteid
14. aprill 2009, 19:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kapo edukaid jõupingutusi vene parteide ja ühiskondlike liikumiste lagundamisel on nüüd käsil venemaa kaasmaalaste temaatika, teatas Zarenkov BNSile saadetud avalduses.
«Venemaa riigiduuma pole veel määratlenud kaasmaalase mõistet, kuid kapo on juba kõik ära otsustanud,» märkis Zarenkov. Ta lisas, et kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu arutab kapo aastaraamatus esitatud süüdistusi homsel korralisel koosolekul muude päevakorrapunktide kõrval.
Kapo märkis äsja avaldatud aastaraamatus, et Vene ametivõimud soovivad Eestis elavaid venelasi vastandada riigivõimule ning kasutavad selleks niinimetatud «kaasmaalaste poliitikat».
Kaitsepolitsei märgib, et kaasmaalaste kaitsmine kujutab endas tegelikkuses vaid dekoratiivset katet suurriiklikule välispoliitikale. «Kuigi riiklik toetus peaks hõlmama kõiki isikuid, keda Venemaa sõnades oma kaasmaalasteks nimetab, on senised kogemused Eestis näidanud, et tegelikult orienteerutakse vaid üksikutele Kremlile lojaalsetele kohalike organisatsioonide juhtidele,» kirjutab kaitsepolitsei.
Olulisteks verstapostideks tuleb kaitsepolitsei hinnangul pidada 2005. aastal toimunud Venemaa välismaal elavate kaasmaalaste valitsuskomisjoni allutamist otse välisministrile ja välisministeeriumis kaasmaalaste osakonna loomist, mille järel algas järk-järguline riikliku kontrolli tugevnemine kaasmaalaste poliitika üle, samuti eriteenistuste rolli kasv Eesti-vastases mõjutustegevuses.
Alates 2006. aastast kujundatakse kaasmaalaste poliitikat üha enam põlise Vene ala põhimõtet rõhutavast kontseptsioonist «Russki Mir» lähtuvalt ning tunamullu loodi Venemaa föderaaleelarvest ja eraannetustest finantseeritav fond «Russki Mir». Selle ülesanne on kaitsepolitsei kinnitusel aktiivselt toetada kaasmaalaste kongresse.
2008. aastal asus fond «Russki Mir» aktiivselt tegutsema ka Eestis, rahastades mitmeid siinseid kaasmaalaste projekte. Eestis on fondiga seotud ka mitmed endised NSV Liidu eriteenistuste ohvitserid ja mitmed äärmuspoliitikud, märkis kaitsepolitsei.
Kaitsepolitsei teatas, et alates tänavusest aastast hakkab Vene kaasmaalastega seotud protsessidele Eestis mõju avaldama mullu mais Venemaal loodud SRÜs ja Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Humanitaarkoostöö Föderaalagentuur. «Ei saa välistada, et Puškini instituudi juurde loodud fondi «Russki Mir» infokeskuse baasil võidakse hakata alates 2009. aastast toetama ka mainitud föderaalagentuuri filiaali loomist Eestis,» märkis kaitsepolitsei.
Eesti vastu suunatud luuretegevuses tähendab uus föderaalagentuur kaitsepolitsei kinnitusel tavapärasest erinevat konspiratsiooni oma tegevuse varjamiseks. Ühtlasi üritab Venemaa oma Eesti-vastases mõjutustegevuses aktiivselt ära kasutada Eesti ärimeeste finantshuvisid.
Kaitsepolitsei kinnitusel kavandab Venemaa Balti riikides oma esindaja pääsu europarlamenti ning eesmärgiks on seatud Euroopas vene keelele ametliku keele staatuse saamine. Kaitsepolitsei viimastel andmetel on Venemaa otsustanud 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel panustada üllatuskandidaadile Aleksei Semjonovile, kes kuulub Konstitutsioonierakonda.
Kaitsepolitsei teatas veel, et fondiga «Russki Mir» on seotud äärmuspoliitikud Andrei Zarenkov ja Andrei Krasnoglazov. Mullu suvel esines fondi esindajana endine ENSV KGB luureohvitser Vladimir Iljaševitš. «Mainimist väärib fakt, et fondi «Russki Mir» juhib tegevdirektorina Vjatšeslav Nikonov - kurikuulsa Vjatšeslav Molotovi lapselaps ja NSV Liidu KGB viimase esimehe Vadim Bakatini toonane nõunik,» seisab aastaraamatus.