Viimasel ajal ei kuule muud kui «eksportige, eksportige!». See kõlab võimsalt, aga küsin samamoodi nagu Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp (PM, 30.03) – kuhu me ekspordime, kui kõik teised turud on samamoodi languses? Vägisi tundub, et need, kes suurekõlalisi loosungeid ütlevad, ei tea eriti palju Eesti toiduainetööstusest.
Toiduainetööstus on eeskätt oma riigi keskne ega armasta eriti eksporti.
Lisaks, kui meil ka on, mida eksportida, ei suuda me ikka toota suurte turgude vajatavaid koguseid.
Kogu Euroopa peale saab üles lugeda väga üksikud suure ekspordimahu saavutanud tooted – Šveitsi juust, Itaalia makaronid, Prantsuse veinid, Vene viin, Saksa vorstikesed ja ehk mõni veel. Sellega võrreldes ei ole meil midagi letti lüüa – toodame samu asju, mida mujalgi. Ainult olulise vahega – me ei suuda eales tagada mahtu, mida suured turud ja kaupluseketid vajavad. Korraga ja kohe.
Kahjuks müüb nii mõnigi kodumaine toidutööstus ekspordiihaluse nimel toodangut välismaa turule oluliselt odavamalt kui siseturule. Olen isegi oma pikal toiduainetööstuses töötamise ajal kokku puutunud olukorraga, kus siseturu ülekülluse korral ei langetatud läbimüügi suurendamiseks mitte toodete hindu, vaid ülejääk anti poolmuidu üle piiri ära.
Kui eksport ei too majanduslikku kasu, siis mida üldse, sest tuntuks ei saa meie tooted välismaal niikuinii. Balbiino jäätis jääb Lapimaal alla kohalikule Ingmanile ning Kalev saab lüüa Fazerilt ja Laimalt nende koduturul. Ka toiduliidu eelmise aasta lõpu uuringust selgus, et Eesti toiduained on Lätis-Leedus tundmatud. Meie suure uhkuse, Eesti toidu kvaliteedi kohta ei osanud midagi öelda 83% lätlastest ja 78% leedukatest.
Praegusel raskel ajal on just Balbiino- ja Kalevi-sugused kaasvõitlejad esimesed, kes välisturult minema aetakse. Nii on see mujal riikides, Eesti üllatab aga ultraliberaalsusega – ei ole ühtegi teist riiki, mis kaitseks oma siseturgu nii vähe ning laseks võõrastel tootjatel ja kaubanduskettidel omamaise toodangu riiulitelt välja suruda. Milliste meie lihatööstuste kaup jõuab Soome turule?
Ei jõuagi, sest soomlased on enamiku meie lihatööstustest ära ostnud ja niimoodi konkurentsi välistanud. Hea vähemalt, et tootmine jäi Eestisse. Siiani võib Eestis kuulda imporditud kauba ülistamist. Kas ka parem, selles ei olda alati kindel, aga odavam, see on peamine. Just praegu aga peaksid inimesed eelistama kodumaist.
Mida enam tootmismahud kasvavad, seda rohkem saavad tootjad ka hinda alandada – selle tulemusel on lootust vähendada ka välismaiste kaupade turuosa. Toiduainetööstus peab keskenduma koduturule ja võitma siinsete tarbijate armastuse – neid tuleb praegu hellitada rohkem kui kunagi varem.