Tallinna linnavolikogu esindajad ning õiguskantsler Indrek Teder vaidlesid eile riigikohtus küsimuse üle, kas kohaliku omavalitsuse valimine on riigieluline küsimus või ei.
Kas linnaelu ja abielu on riigielulised küsimused?
15. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutas Tallinna linnavolikogu taotlust tunnistada põhiseadusevastaseks ja kehtetuks erikorrad, mille riigikogu mullu kehtestas Tallinna valimisringkondade moodustamiseks ja mandaatide jaotamiseks kohalikel valimistel, samuti Tallinna linnavolikogu liikmete arvu suurendamiseks.
Linnavolikogu esindanud vandeadvokaadi Jüri Raidla sõnul pole omavalitsuse volikogu valimiskorra sätestamine riigielu küsimus, nagu näib arvavat riigikogu, vaid kohaliku elu küsimus. Selline järeldus koorub Raidla sõnul põhiseaduse ja seaduste igakülgsest analüüsist.
«Menetlusosalised väidavad, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on riigielu küsimus seetõttu, et seda reguleerib nn konstitutsiooniline seadus. See asjaolu on aga hoopis täiendav kaitsemehhanism omavalitsuste autonoomia kaitseks,» selgitas Raidla.
Ta lisas: «Samasugune seadus on ka näiteks kultuurautonoomia seadus. Sellest ei saa tuletada argumenti, et kultuurautonoomia on riigielu küsimus.»
Teise näitena tõi Raidla ka perekonnasuhete reguleerimise seaduste abil: «Et parlament neid küsimusi seadustega reguleerib, ei tähenda veel, et abikaasadevahelised mis tahes suhted muutuksid riigielulisteks.»
Ta lisas, et kui volikogu valimine oleks riigieluline küsimus, siis peaks riik andma raha valimisteks, sest põhiseaduse järgi tuleb riigi funktsioonide omavalitsusele panemise korral anda ka vastavad vahendid.
Tegelikkuses kannavad omavalitsused kohalike valimiste kulud mõistagi omast taskust.
Raidla hoiatas, et kohalike omavalitsuste volikogude valimise käsitlemine riigielulise küsimusena võib viia mitterepresentatiivsete volikogude tekkeni. «Võime kunstliku näitena modelleerida situatsiooni, kus riigikogu võtab vastu valimiskorra seaduse, mille kohaselt Tartu linna elanikud valivad vaid ühe volikogu liikme ja ülejäänud liikmed määrab riigikogu Tallinna elanike seast,» tõmbas Raidla paralleeli riigikogu praeguse seadusloomega.
Õiguskantsler Indrek Teder aga jäi seisukohale, et kohalike omavalitsuste valimine on riigieluline küsimus, kuna nii määrab põhiseadus. «Valimisreeglid kehtestab seadusandja,» rõhutas ta. Teder märkis, et valimised seonduvad põhiõigustega, ning seda saab reguleerida ja kehtestada seadusandja.
«Seda ei saa mingil juhul kehtestada kohalik omavalitsus,» sõnas ta. «Kui ütleksime, et kohalik omavalitsus saaks ise reegleid kehtestada, ise ennast legitimeerida, siis jõuaksime olukorda, kus Eesti oleks konföderatsioon või föderatsioon, kus iga kohalik omavalitsus oleks suveräänne üksus, mitte Eesti haldusterritooriumi osa. Jõuaksime iseseisvate vürstiriikideni.»
Vandeadvokaat Ants Nõmper märkis, et alati, kui lähenevad omavalitsuste valimised, asub riigikogu vastavat seadust ümber tegema. Nii on lood ka praegu, mil lisaks riigikohtus eile arutatud muudatustele menetles riigikogu juba uusi muudatusi. Seetõttu peaks riigikohus määratlema aja, mis peab jääma seadusemuudatuse ja valimiste vahele, soovitas Nõmper.
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp väljendaski kohtule muret, et seadusliku segaduse tõttu valimiste künnisel on juba praegu raske valimisi ette valmistada. «Ei tahaks, et Eesti astuks nende riikide sekka, kus valimistulemusi vaidlustatakse põhjusel, et seadused ei ole üheselt arusaadavad,» lausus ta.