Vene eriteenistused soovivad Euroopa Parlamenti Eestist oma meest ja panustavad selleks Inimõiguste Teabekeskuse direktorile Aleksei Semjonovile, on kirjas eile avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus.
Venemaa tahab kapo väitel europarlamenti oma meest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«A. Semjonovi puhul on tegemist klassikalise Kremlile lojaalse isikuga, kes kooskõlastab oma tegevuse ja otsustused finantseerijate soovidega,» seisab aastaraamatus. Kapo nimetab Semjonovit üllatuskandidaadiks, kes pole end poliitikas millegagi tõestanud.
Semjonov ise eitab kavatsust europarlamendi valimistel kandideerida. «See info on lihtsalt vale ja näitab kapo ebakompetentsust,» ütles Semjonov.
Kapo peadirektor Raivo Aeg lausus eile Semjonovi mittekandideerimise kohta, et tuleb ära oodata valimistele registreerimise lõpptähtaeg, mis on 23. aprill.
Kapo hinnangul oleks märkimisväärne, kui Vene eriteenistused asuksid otsima poliitikas alternatiive Dimitri Klenskile ja Georgi Bõstrovile, kes on seni Kremli poliitikat Eestis esindanud. Klenski on end juba europarlamendi valimistele üksikkandidaadina registreerinud.
Venemaa üritab kapo andmetel ka mujal Euroopas koondada vene kogukondasid, üheks eesmärgiks on vene keelele Euroopa Liidus ametliku keele staatuse andmine.
Kuna Vene eriteenistuste reaalne võimalus oma kandidaadid Euroopa Parlamenti saata on kapo hinnangul piiratud, siis lastakse suure tõenäosusega pärast valimisi käiku varem koostatud või juba kasutatud õõnestusplaanid, näiteks Kirde-Eesti territoriaalse autonoomia õhutamine.
Eelmisel aastal jätkusid tõusvas joones ka Venemaa katsed kasutada Eesti-vastases võitluses ära kohalikke nõndanimetatud kaasmaalasi. Termin «kaasmaalane» tähistab kapo hinnangul Kremli kõnepruugis viiendat kolonni ehk Vene suurriiklikust ideoloogiast mõjutatud inimesi.
Mullu asus Eestis aktiivselt tegutsema fond nimega Russki Mir. See on 2007. aastal loodud ja osaliselt Vene riigikassast rahastatav organisatsioon, mis üritab ühendada üle maailma venelasi nende keele, kultuuri ja usu baasil.
Eelmise aasta lõpus avas Russki Mir oma esinduse Tallinnas Puškini instituudi juures, instituudi juhatuse liige Andrei Krasnoglazov on kapo andmetel ka fondi tegevusega seotud. Fondi nimel esines mullu ka endine KGB töötaja Vladimir Iljaševitš, kelle juhitav kirjastus Tarbeinfo andis välja Johan Bäckmani raamatu pronkssõdurist.
Mullu mais loodi Venemaal ka SRÜ föderaalagentuur nimega Rossotrudnitšestvo, mille eesmärkideks on ametlikult vene kultuuri ja venekeelse hariduse populariseerimine jne. Ent kapo kahtlustab, et agentuuri kattevarju all soovib Venemaa tegeleda naaberriikides luuretegevusega. Kapo peab võimalikuks, et sel aastal võib Rossotrudnitšestvo üritada luua Eestisse oma filiaali.
Vene luure üritab kapo hinnangul seega jätkuvalt mõjutada sündmusi Eestis ning selleks soovitakse koguda Eesti kohta kõikvõimalikku infot riigikaitsest hariduseluni.