Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Simmist tegi reeturi isiklik solvumine

Vastupidiselt riigireetur Herman Simmi õigustusele, et ta asus koostööle  venelastega hirmust omaste julgeoleku pärast, väidab kaitsepolitsei, et ajendiks oli Simmi isiklik solvumine Eesti riigi peale.


«Simmi jaoks isiklikult keerulised ajad – lahkumine politseist, avalikkuse surve – olid alles värskelt meeles,» põhjendab kapo eile avaldatud  aastaraamatus 1995. aastal politseiameti juhi kohalt lahkuma sunnitud Simmi saamist riigireeturiks.

«Uus töökoht koos ligipääsuga informatsioonile välisluure seisukohast väga olulises valdkonnas avas solvunud ja pettunud mehele korraga lootusrikkad tulevikuväljavaated.»

Simm ise väidab, et asus Vene luurega koostööle kartusest, et keeldumise korral ähvardaks oht tema lähedasi. «Simmi kauaaegne töö SVRi heaks näitab, et teda ei värvatud šantaaži ega ähvardustega,» teatab kaitsepolitsei.

«Tema kui reeturi puhul peab rõhutama tegutsemise segamotiive: isiklik solvumine Eesti politsei ja Eesti Vabariigi peale (pärast politseipeadirektori ametist vabastamist pakuti talle kõigest keskkriminaalpolitsei juurdlusosakonna abikomissari ametikohta), tavalisest suurem tunnustamisvajadus (kindralilampassid ja kõrged riiklikud autasud olid jäänudki unistuseks) ning raha.»

Kauane koostöö

Kapo väitel algas Simmi koostöö endise NSV Liidu julgeolekuorganitega juba 1968. aastal, mil tema kui noorukese miilitsaallohvitseriga rutiini korras ühendust võeti. Uuesti võttis KGB Simmiga kontakti alles 1985. aastal, kui temast sai siseministeeriumi valveteenistuse miilitsaülem.

«Simmi koostöö sisuks oli aidata kaasa Eestis viibinud välismaalaste tegevuse ja avalike ürituste jälgimisele. Koostöö toimus suures osas Simmi initsiatiivil,» väidab kapo.

Eesti Vabariigi ajal sai 1995. aastal Simmi taasvärbajaks kapo teatel 1946. aastal Berliinis sündinud, kuid kuueaastaselt perega Tallinna kolinud Valeri Zentsov. Tallinna 30. keskkooli lõpetanud ja laevaremonditehases töötamise järel KGBsse asunud paljulubavast
operatiivtöötajast Zentsovist koolitati aastatel 1973–75 Moskvas luureohvitser, kelle eriala oli teadus- ja tehnikaluure.

KGBs korraliku karjääri teinud Zentsov edutati 1988. aastal siinse luureosakonna ülema asetäitjaks, kuid pärast Eesti iseseisvumist sai temast 1992. aasta 1. jaanuarist ametlikult sõjaväepensionär. Veel 1998. aastal sai Zentsov Vene riigilt igakuist 1291 rubla ja 54 kopika suurust pensioni.

«Tegelikult töötas mees edasi Vene välisluures (SVR), kasutas ärimehe katet ja elas tähtajaliste elamislubade alusel Eestis,» väidab kapo. 1999. aasta sügisel sundkorras Eestis välja saadetud Zentsov on kapo väitel ilmekas näide sellest, kuidas endised NSV Liidu erusõjaväelased kujutavad ka 15 aastat hiljem ohtu Eesti julgeolekule.

Suur tõenäosus

«Suure tõenäosusega võib Eestis Vene välisluure ülesandel tegutseda veel teisigi endisi KGB ohvitsere, kes manipuleerivad nende poolt omal ajal värvatud agentide või usaldusisikutega,» väidab kapo.

Pärast Zentsovi väljasaatmist lõpetas Venemaa kapo teatel oma siinsest saatkonnast lähtunud illegaalide ehk välisriigis võõra identiteediga elanud luureagentide liini tegevuse toetamise Eestis.

Kapo väitel tegi SVR strateegiliselt õige sammu, kui andis Simmi üle uuele kontaktisikule, SVRi Peavalitsuse S Keskuse illegaalide osakonna ohvitserile Sergei Jakovlevile. Luuraja-illegaal Jakovlev oli selleks ajaks Portugali ärimehe identiteeti kasutades edukalt sulandunud välisriigi ühiskonda.

Riigisaladuse luba ei saanud keelata

Herman Simmile polnud kaitseministeeriumisse tööle asumisel põhjust keelduda lubamast ligipääsu riigisaladusele, väidab kaitsepolitsei.
«Oma igapäevast tööd tegi mees püüdlikult, oli väga täpne ja nõudlik,» põhjendab kaitsepolitsei 1995. aasta 3. augustil kaitseministeeriumisse tööle asunud Simmile riigisaladuse loa andmist.
Kapo väitel saab riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keelduda, kui on põhjendatud kahtlus või konkreetsed tõendid. «Simmi puhul keeldumise alused puudusid. Sellist keeldumist tuleb tõendada ja motiveerida, sest keeldumine on kohtus vaidlustatav. Loast ilmajätmine tähendanuks Herman Simmile automaatselt töökoha kaotust kaitseministeeriumis.»
Kapo teatel ei andnud Simmi puhul alust kahtlustusteks ka hilisemad taustakontrollid. (PM)

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart-Olav Niklus

80

Mart-Olav Niklus

bioloog, pedagoog ja publitsist

Hellar Grabbi, 85

ajakirjanik ja kirjastaja

Helga Nõu, 80

kirjanik

Rein Saluri, 75

proosa- ja näitekirjanik

Urmas Saaliste, 54

jahilaskur

Raimo Pass, 53

näitleja

Tõnu-Andrus Tannberg, 53

ajaloolane

Tiia Eeskivi, 45

kergejõustiklane

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,778 EUR
GBP
1,271 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 19.09.2014