Kaitsevägi tahab paremat kiirreageerimisvõimet

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riho Terras.
Riho Terras. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles täna kaitseväe järgmise kümne aasta arengukava tutvustusel, et kaitsevõime kasvatamise valikud langetati selle põhjal, mida näeb sõjaolukorras ette NATO kaitseplaan.

Terras rõhutas, et uue arengukavaga ühtki võimekust ega üksust ei kaotata, aga juurde ei hangita selles mahus relvasüsteeme ja tehnikat – näiteks koptereid, õhutõrjesüsteeme ja kaatreid - nagu seda nägi ette eelmine arengukava versioon.

Seda põhjusel, et masuaastatega on eelarve võimalused vähenenud kolmandiku võrra ja plaane tuleb korrigeerida.

«Soomusmanöövervõime, lähimaa- ja keskmaaõhutõrjevõime, helikopterid või kiirkaatrid – kõik on tegelikult need asjad, mida Eesti kaitsmiseks on vaja. Aeg on edasi läinud selle poolest, et täna me teame täpsemalt, mida NATO plaanid sisaldavad ja me teame, kui palju võimete loomine ja ülalpidamine maksab. Seda infot meil eelmise plaani tegemisel ei olnud,» põhjendas Terras.

Kaitseväe peastaabi ülem, kolonel Peeter Hoppe selgitas, et NATO-l on võimekus kallid relvasüsteemid, näiteks kaugmaa- ja keskmaa õhutõrjeraketid, vajadusel Eestisse tuua, aga välisriikide kaitsevägede saabumisega on lood keerulisemad.

Seetõttu keskendutakse 2013-2022 arengukavas eelkõige jalaväe kiirreageerimisvõime täiustamisele ja jäetakse territoriaalkaitse ülesanded Kaitseliidule.

«Me oleme pannud kõige tähtsama võimena sisse jalaväelased, sest seda on kõige raskem (NATO liitlastel – toim.) sisse tuua – inimesed ei taha siia tulla surema. Manöövervõimet arendame oluliselt edasi ja oleme jätnud endale võimaluse selle kümne aasta kõige viimases perioodis algatada kas tankide või õhutõrjesüsteemide võime tekitamise. Seda ressurssi ei saa me kindlasti mitte varem kui 2020. Kiirkaatrid ja helikopterid ei ole meil selles plaanis isegi mainitud, sest see on võime, mida peame liitlastega kokku leppima,» selgitas Terras.

Suured rahalised vahendid on planeeritud kaitseväe luure- ja sidevõime arendamiseks, mis on eluliselt oluline selleks, et teave võimaliku agressiooni osas operatiivselt otsustajateni jõuaks. «Seda aega ei loeta aastates, vaid iga päev ja tund on kulla hinnaga,» iseloomustas kaitseminister Urmas Reinsalu. Kaitseväe juhataja Riho Terrase sõnul areneb luure- ja sidetehnoloogia tänapäeval seadavõrd kiiresti, et kaitseväel on keeruline sammu pidada.

Ajateenijate olmetingimuste parandamiseks ehitatakse olemasolevate üksuste territooriumitele Tapal, Jõhvis, Ämaris ja Võrus uued kasarmud. Kaitseväe linnakud Tallinnas Marja tänaval ja Rahumäel ning Võrumaal Meegomäel suletakse ning need kinnistud müüakse maha.

Mereväe ülem, kaptenleitnant Sten Sepper ütles, et järgneva kümnendi jooksul jätkatakse miinisõjavõime arendamist. Praegusele kahele operatiivvalmiduses olevale miinijahtijale lisandub ka kolmas, lisaks uuendatakse laevade sonareid ja juhtimissüsteeme. Eesmärk on panustada jätkuvalt NATO miinitõrjeüksustesse ja jätkata siseriiklikke miinitõrjeoperatsioone. Suureneb ka miinituukriüksuse isikkoosseis.

Õhuväe prioriteet on tagada 2015. aastaks Ämari lennuvälja võimekus vähemalt neli kuud järjest ööpäevaringselt vastu võtta liitlaste lennukeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles