Et ka saja aasta pärast mäletataks, et 2009. aastal ärkas koolilaps mobiilihelina peale, saatsid inimesed Eesti Rahva Muuseumile (ERM) 100. sünnipäevaks kirjeldusi oma päevast.
Muuseum sai kingiks argipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul saatsid inimesed argipäeva kirjeldusi.
«Ärkasin kell kuus. Sõin seda, teist ja kolmandat ning läksin kooli,» kirjeldas Toom ühte õpilase saadetist. Samas kirjutas ema ka oma pere kasvatamisest ja peamiselt suhtlemisest vanema tütrega.
«Kirjutati ka, mis lehti nad lugesid ja millised uudised nendes kirjas olid,» rääkis Toom. Ta lisas, et ühe õpilase saadetud kirjeldus tundus esmapilgul üsna tavaline, aga seal oli kirjas, et kirjutaja ärkas hommikul telefoni äratussignaali peale. «Praegu on see tavaline, aga kes teab, kui oluline see detail aastate pärast on,» märkis Toom, et pisiasjadelegi tuleb tähelepanu pöörata.
Kirjeldused ei olnud Toomi sõnul ei negatiivsed ega positiivsed, kurtmist raske majandusliku olukorra üle ei olnud. «Üks artikkel oli küll kriisiteemalise pealkirjaga, aga see oli ka ainus,» ütles ta.
Eile õhtuks oli muuseumile ülestähenduse oma päevast saatnud üle neljakümne inimese. Nende hulgas oli ka fotosid ja väljavõtteid veebipäevikutest. «Mina pakkusin, et laekub sada tööd, aga ma olen tuntud optimist,» ütles muuseumi direktor Krista Aru.
Jäädvustusi saatsid rohkem mehed kui naised. Ka Kanada eestlased täiendasid oma üleskirjutustega muuseumi arhiivi.
Esimesel päeval saadud tööde arvuga jäi Aru rahule, sest paljud veel täiendavad oma kirjatükke. «Täna vestlesin lugupeetud rahvaluuleteadlase Ülo Tedrega, kelle naine paneb kirja kõik hinnad, mis eilsel päeval kehtisid,» tõi Aru näite.
14. aprill valiti ülestähenduste kogumiseks seetõttu, et sada aastat tagasi, 14. aprillil 1909, peeti Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimene istung. «Siis arutasid nad 12 päevakorrapunkti,» rääkis Aru, kelle sõnul sätestas üks punkt, et muuseum peab võimalikult palju kaasaegset elu jäädvustama. «Meie tahtsime sada aastat hiljem korrata täpselt sedasama,» märkis Aru.
Päev elust
• Oma päeva jäädvustavaid materjale ootab Eesti Rahva Muuseum 1. juunini.
• Oodatud on nii tekstid, videomaterjalid, esemed kui ka näiteks ajaveebi sissekanded, MSN-vestlused jms.
• Oluline on detailirohkus.
• Saadud lood leiavad järgmisteks sajanditeks koha ERMi arhiivis ning valitud lood uues majas püsinäitusel.