Rahandusminister Ivari Padari sõnul võimuliit varem välja käidud kolme miljardi krooni suurust lisakärbet taga ajama ei hakka ning piirdutakse esmaspäeval kokku lepitud 2,6 miljardi krooni suuruse kärpega.
Võimuliit leppis esialgu kolmest miljardist väiksema eelarvekärpega
16. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolm miljardit krooni oli ministrite esialgu välja pakutud hinnanguline summa, mitte väljakäidud meetmete täpne rahaline mõju,» ütles Padar eile. «Täiendavaid võimalusi eelarvepositsiooni parandamiseks hetkel ei otsita.»
Algul kolme miljardi krooni suuruseks hinnatud kärbe vähenes Padari kodupartei sotsiaaldemokraatide enda soovil, sest erakond tahtis muudatusi kärpe suurimaks allikaks olnud teise pensionisamba maksete peatamisse.
Kui esiti pidi teise pensionisamba kärbe küündima 1,6 miljardi kroonini, siis praegu on see kavandatud 1,4 miljardi krooni suurusena. Valitsusliit leppis kokku, et inimesed, kes saavad vanaduspensionile lähema kaheksa aasta jooksul, pääsevad maksete külmutamisest.
Padar märkis, et rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumi järgi võib 2009. aasta eelarvekärbe ulatuda seitsme miljardi kroonini. «Otsustame edasised sammud pärast märtsikuise eelarve täitmise numbrite ja Eesti Panga majandusprognoosi selgumist,» lisas ta.
Eelarvesse seitsme miljardi krooni leidmine tähendab suure tõenäosusega ka seda, et võimuliitu kuuluvad sotsid, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) peavad hakkama vaidlema tulumaksu võimaliku tõstmise üle.
Sotsid näevad tulumaksu tõstmises praeguselt 21 protsendilt suuri võimalusi tulusid eelarvesse juurde saada. Hinnanguliselt annab üks protsent tõstetud tulumaksu eelarvesse umbes miljard krooni.
IRLi esimees Mart Laar on varem Postimehele öelnud, et on valmis tulumaksu tõstmist arutama. Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip on aga tulumaksu tõstmisele kategooriliselt vastu.
2,6 miljardi krooni suuruse kärpe moodustasid veel 475 miljoni krooni ulatuses töötuskindlustusmaksu tõstmine kolmele protsendile ning 750 miljonit krooni pidi tulema kokkuhoiust riigi kütusereservide hankimisel ja sissemakse tegemata jätmist Eesti Raudtee aktsiakapitali.
Samas võib valitsuse eelarvepositsioon juba lähiajal saada lisaparandusi, sest tööandjad ja ametiühingud peavad endiselt läbirääkimisi töötuskindlustusmaksu veelgi suuremaks tõstmiseks ning töötutele makstavate hüvitiste piiramise üle.
Kui valitsusliit peaks need sammud heaks kiitma, paraneks riigieelarve seis hoobilt vähemalt mitmesaja miljoni krooni võrra.