Alates 1990ndatest on eestlaste osakaal rahvastikus tõusnud ning viimase rahvaloenduse täpsustatud andmetel on see 69,7 protsenti.
Eestlaste osakaal rahvastikus on aastakümnetega aina tõusnud
16. detsember 2012, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1990ndatest on eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud ning 2011. aasta loenduse täpsustatud andmetel on see 69,7 protsenti (1989. aastal oli 61,5 protsenti).
Seega elab 2011. aasta loenduse andmetel Eestis 902 547 eestlast. Eestlaste osa tähtsus on suurem maa-asulates (91,4 protsenti), linnalistes asulates on eestlasi keskmiselt 59,5 protsenti.
Maakondade rahvuslik koosseis on võrdlemisi erinev: Ida- Virumaal on eestlasi alla 20 protsendi, Harjumaal 62 protsenti, Valgamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal 80 ja 90 protsenti vahel ning ülejäänud maakondades on eestlaste osatähtsus üle 90 protsendi.
Teine suurem rahvusrühm on venelased, keda on 25,2 protsenti rahvastikust. Venelaseks pidas end 326 235 inimest.
Arvuliselt kõige vähem venelasi elab Hiiumaal – 61 inimest. Kõige enam elab venelasi Harju- ja Ida-Virumaal, vastavalt 173 194 ja 108 208 inimest.
Muu rahvuse esindajaid loendati 64 038 (4,9 protsenti) ja rahvustunnus jäi teadmata 1635 inimese puhul. Suuremad rahvusrühmad eestlaste ja venelaste kõrval on ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.
Muude rahvuste esindajaid on üsna palju Ida-Virumaal (8 protsenti), Harjumaal (7 protsenti) ja Valgamaal (5 protsenti). Neis maakondades on rohkem ka teadmata rahvusega inimesi, kuid nende osatähtsus jääb kõikjal alla 1 protsendi.