Riik plaanib uuel aastal ükshaaval üle kontrollida suure hulga ametiasutusi, et teada saada, mida need eetikavääratuste ja korruptsiooniohu vältimiseks tegelikult ette on võtnud.
Ametnike eetika võetakse luubi alla
17. detsember 2012, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16 600 eurot maksev uuring viiakse alates veebruarist läbi 61 ametiasutuses, nagu ministeeriumid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid. Selle käigus saab selgeks, kui paljudel neist on olemas näiteks kingituste vastuvõtmise register, käitumiskoodeks, oma eetikanõukogu või regulaarsed eetikakoolitused.
Juhtnöörid portaalist
Rahandusministeeriumi nõunik Anneli Sihver ütles, et see peaks aitama leida eetikakontrollis nõrku kohti ja pakkuda lahendusi korruptsiooniohu vältimiseks. Sisuliselt on kaks võimalust – kas suurendada ametiasutuses kontrolli töötajate tegevuse üle või süvendada ametnikes eetilisi väärtusi. Sihveri sõnul näitab madalaima korruptsioonitasemega Soome, Kanada ja Hollandi kogemusi, et enim tulemusi toob väärtuste kujundamine.
Praegu annab Eesti ligi 28 000-inimeselise ametnikkonna eetilistest dilemmadest parima ülevaate justiitsministeeriumi nõuandeportaal, kus ametnikud küsivad sagedamini juhtnööre töö kõrvalt ettevõtja või koolitajana töötamise, tööl olles kingituste vastuvõtmise, riigi vara kasutamise või oma tuttavatega tehingute tegemise kohta.
Sihver märkis, et arenguid ametnike eetika kontrollimisel sunnivad tagant järgmisel aastal rakenduvad avaliku teenistuse ja korruptsioonivastase seaduse muudatused, millega hakkab eetika arendamise vastutus lasuma asutusel endal.
Neljapäeval sai valitsuse heakskiidu ka määruse eelnõu, millega luuakse tulevast kevadest rahandusministeeriumi juurde ametnikueetika nõukogu. Samal ajal kaob avaliku teenistuse seaduse lisast ametnike eetikakoodeks põhjendusel, et kõiki väärtusi ja standardeid ei ole võimalik seadusse kirjutada. Tegelikult on 20-punktiline koodeks lihtsalt liiga lakooniline, et suudaks ametnikule keerulistes olukordades vajalikku nõu anda.
«Nõukogus hakkab olema kuni üheksa liiget, viis-kuus ametnikku ja kolm-neli mitteametnikust eksperti,» kirjeldas justiitsminister Hanno Pevkur.
«Nende ülesanne on võtta vastu uus eetikakoodeks ja anda hinnanguid erinevatele juhtumitele, mis arvamuse saamiseks esitatakse. Isikuid nõukogu hindama ei hakka, vaid antakse hinnang teole,» lisas ta.
Kui ametnik eksib seaduse vastu, siis tema süü suuruse selgitavad uurimisasutused.
Politoloog ja kehtiva avaliku teenistuse eetikakoodeksi koostaja Ivar Tallo ütles, et kiidab mõlemad algatused heaks. Ametnikueetika nõukogu asutamine algas juba 2006. aastal, ent on poliitilise tahte puudumisel seni kulgenud teosammul.
Kõik tunnevad kõiki
Tallo märkis, et teda teeb murelikuks hoopis uus avaliku teenistuse seadus, mis võib eetikanõukogu tööd raskendada. Näiteks kui varem oli ametnikul keelatud ilma ülemuse loata tegelda ettevõtlusega või kuuluda äriettevõtte juht- või kontrollorganitesse, siis alates aprillist saab olukord olema vastupidine – ametnik võib olla ettevõtja, kui seda ei keela tema ülemus või mõni teine seadus.
«See on päris suur eemaldumine euroopalikest avaliku halduse põhitõdedest ja selle mõju ametnike eetikale saab olema küllaltki suur,» ennustas Tallo, viidates sellele, et ametnikud võivad hakata kas otseselt või kaudselt tegema enda rahakotti puudutavaid otsuseid.
Korruptsioonivaba Eesti juunis avaldatud korruptsioonivastase võimekuse uuring tõi välja teisegi tendentsi: Eesti väiksuse tõttu on inimesed omavahel lähedastes suhetes, mis tähendab, et ametikohti võidakse kuritarvitada ning suureneb poliitiline mõju avaliku sektori üle. Seda eriti kohalike omavalitsuste, aga ka maavanemate puhul.
Riigikantselei tellis 2009. aastal tuhatkonna ametniku uuringu, millest selgus, et kuigi ametnikud tunnetavad iseenda politiseeritust järjest vähem, valitsevad poliitikute ja ametnike vahel pinged, kuna ametnikud ei näe avalikku teenistust ainult poliitotsuste täitmise vahendina. Praeguseks on tööturu olukord ilmselt mänginud kaardid kätte poliitikutele ja sundinud ametnikud leplikumaks.
Tallo sõnul pole toimuvas midagi juhuslikku. «Uus avaliku teenistuse seadus tegelikult veelgi enam vähendab ametniku autonoomiat ja suurendab poliitiku suva. Keegi ei tahagi, et selle sõltumatusega tegeldaks – poliitilist tellimust sellele ei ole,» rääkis ta.